Huvitav fakt: Eesti kalevipojad rändasid Soome ka tuhatkond aastat tagasi

Eestlaste ja soomlaste geenid viitavad, et kaks rahvast lahknesid teineteisest umbes tuhat aastat tagasi. Nii nagu tänapäeva eestlasedki, rändasid ka muistsed kalevipojad toona üle lahe Lõuna-Soome paremat elu otsima, kirjutab ERR.

Seda, et eestlaste geneetiline taust on mitmekülgne ning eelkõige sarnaneme me oma geograafiliste naabritega, teadsime me juba varem. Nüüd leidsid Tartu Ülikooli teadlased aga geenides meie ülemere naabrite ehk soomlastega selge ühisosa, mis pärineb vähemalt 1000 aasta tagusest ajast.

"Need leiud peegeldavad selgelt eestlaste ja soomlaste ühist päritolu ühe kuni kahe tuhande aasta eest eksisteerinud lähtepopulatsioonist," sõnas Mait Metspalu, Tartu Ülikooli evolutsioonilise genoomika professor.

Sarnaselt populaarseid geeniteste pakkuvatele ettevõtetele, kes otsivad klientide sugulasi, kasutati töös meetodeid, mis põhinevad inimeste vaheliste pikemate geenijuppide jagamisel.

Uurimuse juhtivautori, Tartu Ülikooli populatsioonigeneetika kaasprofessor Toomas Kivisilla sõnul uuriti üle 143 000 Eesti geenivaramu geenidoonori ning Eesti alade eelajalooliste ning keskaegsete indiviidide hammastest eraldatud DNA andmeid. Seda selleks, et mõista, kuidas eestlaste geneetiline päritolu viimase paari aastatuhande jooksul on vormunud.

Tartu Ülikooli arheogenoomika professor Kristiina Tambets selgitas, et genoome uurides tuli välja, kuidas sõltuvalt sellest, millises piirkonnas eestlased Eestis on elanud, on neil soomlastega rohkemal või vähemal määral sugulussuhteid, mida loetakse kolmanda kuni viienda nõbu tasemel.

Loe pikemalt ERRist.