Pole eriline saladus, et pärast koroonakriisi lahvatamist 2020. aasta alguses on lennujaamad tugeva surve all. Aina enam murtakse pead selle üle, kuidas katta reisijate drastilisest vähenemisest või nende suurest kõikumisest tekkinud tühimikku. Ehkki lennujaamad jäävad ja peavadki jääma ka tulevikus oma traditsioonilise põhitegevuse - lennureisijate teenindamise - juurde, on koroonakriis meie sektorile õpetanud, et peame riske hajutama ja mune erinevates korvides hoidma. Ainult reisijate teenindamisest praegusel ajal ära ei ela.

Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et lennujaamadel tuleb lisaks põhitegevusele üha rohkem otsida alternatiivseid kohti, kust tulu teenida. Olemasoleva äriportfelli mitmekesistamine ja uute ärisuundade käivitamine nõuab mugavustsoonist väljumist, senisemast avaramat pilku ja julgemat pealehakkamist. Kui võtta aluseks statistika, et Tallinna Lennujaama tulud sõltuvad reisijate arvust suhteliselt vähem kui teistes lennujaamades, oleme pandeemia poolt seatud väljakutsega seni hästi hakkama saanud.

Lennujaam kui elektritootja

Mida me siis teeme? Tallinna Lennujaam on suur maaomanik ja me juurdleme pidevalt, kuidas oma kinnistuid rohkem väärtustada ja väärindada. Näiteks tegeleme kinnisvaraarendusega, mis toob meile renditulu, teisalt aga toodame ise energiat. Võib olla tuleb see lugejatele üllatusena, aga oleme praeguseks oma aladele püstitanud 1,7 MW võimsuses päikeseelektrijaamu. Tahame jõuda selleni, et 2022. aastal toodaksime ligi kolmandiku tarbitavast elektrist siinsamas või regionaalsetes lennujaamades. Nii ostame elektrit vähem sisse ja kahandame oma ökoloogilist jalajälge.

Lisaks oleme teinud oma masinapargis keskkonnasõbralikumaid valikuid. Lihtne näide: sel aastal võtsime kasutusele elektrienergial töötava lennukite puksiiri, mis suudab liigutada kuni 35 tonniseid lennukeid. See murrab stereotüübi selle kohta, et elektrisõidukid jäävad bensiini- ja diiselsõidukitele võimsuselt kõvasti alla. Peale selle kasutame me elektrilist õhusõiduki maapealselt toiteagregaati (GPU), mis varustab elektriga neid lennukeid, mille mootor parasjagu ei tööta. Diislibusside asemel on meil gaasibussid, mis reisijaid vajadusel reisiterminali või lennukini transpordivad.

Tallinna Lennujaamas pakutakse lennufirmadele ka õhusõidukite hooldus- ja remonditeenust. Praegu on Eestis selle ärivaldkonna vaieldamatu liider Magnetic MRO. Miks mitte ei võiks ka lennujaam sellele ärisuunale tulevikus rohkem panustada? Seda ei peaks nägema kinda viskamise, vaid täiendava sünergia loomisena. Lähtume põhimõttest, et kus juba on, sinna tuleb

juurde. Oluline on luua lennujaama piirkonnas tugev ja mitmekülgne taristu hooldus- ja remonditeenuse osutamiseks, mis motiveeriks lennufirmasid siia oma õhusõidukeid tooma.

Aasia kaupade värav

Palju on räägitud sellestki, et Tallinna Lennujaam võiks pakkuda rohkem kaubaveoteenust. Näeme ise, et see on praegu üks suur kasutamata potentsiaal. Tallinn asub geograafiliselt väga heas kohas, mis võiks meist teha Aasia kaupade värava Euroopasse. Selle potentsiaali realiseerimine nõuab aga senisest suuremat poliitilist tahet ja paremat infrastruktuuri.

Tallinna Lennujaama lõunaalal on meil võimalik välja ehitada 180 000 ruutmeetrit pinda. See hõlmab taristut - angaare, ladusid ja kaubakäitlusterminale, mis tänaseks on end paraku ammendanud. Näeme kasvavat huvi ka kauba saatmise ja teenindamisega seotud ettevõtete hulgas, kes meie aladel juba praegu tegutsevad. Globaalne e-kaubandus on tulnud selleks, et jääda, mistõttu võiksime ka meie sellest suurema tüki hammustada. Miks mitte läbi kaubalendude hub'i loomise.

Erinevate hinnangute kohaselt võib lennureiside taastumine pandeemiaeelsele tasemele aega võtta veel kaks kuni kolm aastat, mistõttu peame oleme piisavalt nutikad ja avara pilguga, et leida alternatiivseid tuluallikaid. Õnneks on meil tänu heale majandamisele piisavalt varusid, et jätkata suuremahulist investeerimist ka keeruliselt ajal. Järgneva viie aasta jooksul on meie investeeringute maht 90 miljonit eurot, millest rohepöörde osakaal on 12 ja digipöörde osakaal 10 miljonit eurot. See võimaldab meil pakkuda ka tulevikus parimat põhiteenust, milleks on mõistagi reisijate teenindamine.