ETTEVAATUST | 10 hirmsat reisilugu, mis võivad juhtuda meist igaühega
(17)
Need õudsed reisilood on kirja pannud tuntud Ameerika suhtlus- ja meelelahutusportaali Reddit kasutajad, nii et keegi ei saa kahtlustada, kas sellised asjad on ikka päriselt juhtunud. Ning need on ka asjad, mis võivad juhtuda meist igaühega — ehk teiste ebaõnnestumistest lugenuna oskad ehk ise end taolistes olukordades paremini hoida.
Loe ja ole õnnelik, et sinuga midagi nii hirmsat juhtunud pole. Või on?
Haihtuv hotell
Peatusime hiljuti sõbraga ühes hostelis Amazonase džunglis. See hostel oli paatmaja. Peale viite päeva matkamist ja telkimist metsikus looduses olin ma valmis magama korralikus voodis. Otsustasime õhtusöögile minna lähedal asuvasse linna. Sellel ajal hakkas aga väga tugevalt vihma sadama ning olime sunnitud mõned tunnid ootama, kuni vihm järele jääb. Hakkasime tagasi hosteli liikuma, kuid sinna jõudes avastasime, et meie hostelit pole enam seal, kus see enne oli. Ilmselt polnud hosteliomanik teadlik sellest, et me õhtusöögiks välja läksime.
Kui nad avastasid, et meid oma tubades pole, kutsusid nad politsei. Koos politseiga otsiti meid jõest. Abiks olid neile taskulambid ja kasutusele võeti kõik paadid, mis saadi. Politseinike ja hosteliomaniku jaoks oli suur kergendus, kui nad meid täiesti kuiva ja elusana üles leidsid.
Lugu Redditi kasutaja Safetybreaki poolt
Lend elava surnuga
Lendasin Lufthansa lennuga Saksamaale. Kuulasin muusikat ja olin täiesti omas maailmas. Järsku tõusis minust paar pingirida eespool olev naine püsti ja hakkas karjuma. Ma ehmusin ja võtsin klapid kõrvast, et aru saada, mis toimub. Nägin, et paar inimest samast reast tõusevad veel püsti ja liiguvad natukene eemale. Seal lamas teadvuseta mees. Lennuteenindaja, kes mehe juurde läks, reageeris kõvasti üle ja oma karjumisega hirmutas kõiki lennukis olijaid. Lennuteenindajad vedasid teadvuseta mehe enda tööalale ja küsisid läbi valjuhääldi, kas lennukis on keegi, kes on arst.
Õnneks oli lennuki pardal arst, kes aitas olukorra lahendada. Umbes tunni aja pärast kõndis mees enda koha juurde tagasi, nagu poleks midagi juhtunud. Arst käis teda regulaarselt kogu ülejäänud lennu ajal kontrollimas. Peale maandumist küsisin mehelt, kuidas ta ennast tunneb ja ta vastas mulle, et kõik on hästi ning kõndis minema.
Lugu Redditi kasutaja Lilodude`i poolt
Kehvad teejuhised
Minu oskus orienteeruda on olematu. Austrias reisil olles tahtsin ühel õhtul oma sõpradega ühe järve ääres kohtuda. Krabasin ratta ja kaardi ning asusin teele. Kõik läks hästi, kuni avastasin, et olen liiga kaugele sõitnud. Minu halb suunataju ja kehv kaardilugemine olid mind juhatanud ühe mäe juurde.
Olin umbes 2,5 tundi sõitnud ja õues hakkas juba pimedaks minema. Läheduses ei paistnud ühtegi järve. Vaatasin oma kaarti ja üritasin aru saada, kust ma valesti läksin. Otsustasin hakata tuldud teed tagasi sõitma. Kohe, kui ma ümber pöörasin, läks aga mu rattakumm katki. Üritasin võimalikult kiiresti tagasi liikuda.
Varsti jõudsin maanteeni, mis mulle tuttav oli. Mõne kilomeetri pärast nägin silti, kust oleksin pidanud tegelikult ära keerama, et järve äärde jõuda. Peale peaaegu kolmetunnist rattasõitu puudus mul aga soov järve äärde minna. Üritasin leida võimalust, et helistada ja uurida, kas keegi saab mulle järele tulla. Leidsin lõpuks ühe vanema Austria mehe, kes oli nõus mulle oma telefoni laenama. Lisaks andis ta mulle lohutuseks suure Austria õlle.
Loo autor on Gloria Atanmo, originaalselt ilmus HuffPostis
Õudusunenägu lennujaamas
Ma olin oma poiss-sõbraga Hispaanias reisil. Meil oli tarvis lennata ühest väiksest Hispaania lennujaamast veel väiksemasse linna. Olen harjunud oma pardakaarti alati telefonist näitama, kuid selles lennujaamas ei lastud meid seetõttu lennuki peale. Lennujaamatöötajate sõnul polnud tegu päris pardakaartidega.
Seal me siis seisime ja sõna otseses mõttes vaatasime, kuidas meie lennuk ära lendas. Jamasime umbes kolm tundi, et järgmine lend leida. Meil tuli kõndida kioskist kioskisse. Selleks hetkeks polnud me umbes 20 tundi maganud ja oli väga raske jääda viisakaks.
Lõpuks saime endale uued pardakaardid, kuid meie lennuni oli veel kuus tundi aega. Kohtasime lennujaama baaris ühte inglise härrat ja jõime ennast koos temaga hommikul kell 11 ennast väga purju.
Lugu Redditi kasutaja walnutwhale`i poolt
"Sõbralik võõras"
See lugu on sellest ajast, kui olin veel 18 ja esimest korda üksi reisisin. Ma läksin kolmeks kuuks Argentiinasse. Oma reisi esimesel nädalal uitasin mööda Buenos Airest. Sellel ajal oskasin piisavalt hispaania keelt, et põhiliste asjadega hakkama saada. Mulle lähenes üks mees, kes mult teejuhiseid küsima hakkas. Vastasin talle, et ma pole kohalik. Selle peale ta küsis ta mult, et kas ma olen turist. Vastasin jaatavalt. Mees muutus väga rõõmsaks ja ütles, et ka tema on turist. Ta pakkus välja, et võiksime koos linna avastada. Mina, kes ma olin üksi suures linnas, nõustusin.
Jalutasime koos mööda linna ja ta tundus väga tore mees. Olime umbes tunnikese jalutanud, kui ta ütles, et tal on kõht tühi. Kuna ma polnud peale hommikusööki midagi söönud, siis nõustusin temaga sööma ja me läksime koos restorani. Umbes tunni aja pärast olime söömise lõpetanud ja võtsime arve. Kokku pidime maksma 140 peesot. Mees võttis rahakotist välja 100 peesot. Ma proovisin enda osa eest ise tasuda, kuid ta lasi mul ainult 40 peesot maksta ja ütles, et võin pärast õlled välja teha.
Niisiis jätkasime linna avastamist ja viimaks läksime baari. Ettekandja tõi meile liitri õlut, millele järgnes hiljem veel üks liiter. Peale teise liitri joomist läksime baarist ära. Kaheksa tundi hiljem, kui ma ärkasin, avastasin, et mul pole enam pangakaarti, iPodi, telefoni ega reisijuhti.
Lugu Redditi kasutaja Peter176`i poolt
Ameerika turist Pariisis
Eelmisel suvel läksin koos oma kahe sõbraga väikesele Euroopa reisile. Meie esimeseks sihtkohaks oli Pariis. Viimase õhtu seal veetsime pidutsedes koos oma hostelikaaslastega. Me olime juba päris palju joonud ja mu sõber jättis oma koti kaheks minutiks järelvalveta. Kui talle meelde tuli, et ta oma asjad üksi oli jätnud, kiirustas ta nende juurde tagasi. Kuid siis avastas ta, et neid pole enam seal.
Läinud olid nii 250 eurot sularaha, pangakaart, pass, transpordikaart ja kõik muu oluline. See juhtus õhtu enne, kui pidime rongiga Amsterdami sõitma. Pidime Pariisis paar lisapäeva veetma, et üritada saadud kahju taastada. Kuid kuna see juhtus samal ajal, kui oli Ameerika iseseisvuspäev, siis polnud Ameerika saatkond avatud. Lõpuks oli odavam mu sõbral jääda Pariisi ja lasta meil teistel oma Euroopa reis lõpetada.
Lugu Redditi kasutaja Fuhiapplesyumi poolt
Ootamatu olukord riigis
Maandusime Keenias samal päeval, kui seal riigipööre algas. Olime selle tõttu kolm päeva hotellis lõksus. Ootasime, et olukord rahuneks, et linna peale minna, kuid seda ei juhtunudki. Viimaks andis hotellipidaja meile teada, et ühe toateenija vend sõidab oma väikebussiga hommikul kell neli riigipiirile.
Panime kogu oma lootuse inimesele, keda me kunagi kohanud polnud. Tegu oli hästi toreda mehega, kes meid ilma ühegi probleemita riigipiirile viis. Pidime kogu oma reisi ümber korraldama, kuid saime ühe väga huvitava kogemuse võrra rikkamaks.
Lugu Redditi kasutaja Hemlockecho`i poolt
Apelsinimahl rikkus lennu
Olin kümnetunnisel lennul Tokyost Vancouverisse. Olime umbes kolm minutit lennanud, kui ma endale liitri apelsinimahla suutsin peale valada. Olin sunnitud terve lennu olema kleepuvas mahlaloigus. Lisaks sellele suutsin ma peale maandumist (mul läheb süda kergelt pahaks) endale peale oksendada. Kui ma nüüd sellele mõtlen, siis tegelikult võis see olukord nende jaoks hullem olla, kes mu kõrval pidid olema.
Lugu Redditi kasutaja Banterbandit`i poolt
Pidu koidikuni
Lahkusime sõpradega Oktoberfestilt umbes kell 11 õhtul ja sõitsime metrooga oma peatumiskoha poole. Millegipärast väljusin ma vales peatuses. Lisaks olin ma oma telefoni ära kaotanud, ma ei teadnud, kus ma olen, ma ei osanud saksa keelt ega teadnud, kuhu ma minema pean. Ma leidsin ühe hotellipidaja, kes oli väga lahke ja aitas mul otsida oma peatumiskoha aadressi ning tellis mulle takso. Kohale jõudsin ma hommikul kell neli.
Lugu Redditi kasutaja Kanji_sasahara`i poolt
Türgi vannituba
Türgis on paljude avalike tualettide juures inimesed, kellele tuleb tualeti kasutamiseks natukene raha maksta. Olime ühel päeval väljas ja mu isal oli vaja tualetti minna. Ta ulatas raha naisele, kes seal seisis ja hakkas tualetti sisenema.
Kuid tegu polnud õige inimesega. Kui naine sai aru, miks mu isa talle raha andis, muutus ta nägu väga vihaseks ja ta hakkas mu isa peale karjuma. Peale seda hakkas ta mu isa mööda tänavat taga ajama, olles valmis teda käekotiga lööma. Samal ajal saime meie kõva kõhutäie naerda.
Lugu Redditi kasutaja TheAngryGoati poolt
Allikas: tourradar.com
