Järgnevalt saad lugeda 15 põneva Lõuna-Eesti ringikujulise matkaraja kohta. Pealkirjade peal klikkides leiad pikemad kirjeldused ja ka fotod neist radadest.

Tartu maakond, Lähte alevik

Tartust 15 kilomeetri kaugusel olev Lähte terviserada on avatud ööpäevaringselt, radade valgustus töötab kuni 21:00. Lähtel on olemas erineva pikkusega radasid, mida saab kasutada nii suusatamiseks, jooksmiseks, kepikõnniks kui ka jalgrattaga sõitmiseks. Pikim rada on 5 kilomeetri pikkune. Terviserada algab Lähte Spordihoone lähedal asuva vaatetorni juurest.

Tartu maakond, Kavastu küla

Kantsi kõrtsihoone / Emajõe-Suursoo looduskeskuse juurest algab ja lõpeb 3 km pikkune ja 1,2 m laiust laudteed mööda kulgev õpperada, mis teeb tiiru jõeäärsel lammil, tarnamättalisel madalsoo heinamaal ja läbib sookaasiku. Rajal on kolm puhkekohta koos telkimisvõimalusega ning luhavaatlusplatvorm. Rada on läbitav u 1 tunniga. Õpperada kuulub Peipsiveere looduskaitseala juurde. Peipsiveere, endise nimega Emajõe-Suursoo looduskaitseala põhiväärtuseks on märgade elupaikade mitmekesisus ja Emajõe suur deltasoostik. Kaitseala on riikliku looduskaitse all 1981. aastast. Läheduses asub Kavastu parv.

Tartu maakond, Elva linn

Elva linna südames paikneb looduskaunis Arbi järv, mis pakub seda ümbritseva rikka taimestiku, valgustatud loodusradade ning männimetsaga silmailu ja tegevusi kõigile möödujaile. Järve ümbritsev ringikujuline 1,2 km pikkune kruusakattega loodusrada võib alustada rannast ning see sobib hästi jalutamiseks, jooksmiseks ja rattasõiduks. Järve lõunaküljel paiknevad kesklinn, supelrand ja keskväljak skatepargi ning spordi- ja mänguväljakuga. Lisaks kultuurikeskus konverentsi- ja näitustesaaliga ning turismiinfo. Lääneküljele jäävad koolimaja ning spordihoone, loodenurga lähedal asub Elva lauluväljak.

Põlva maakond, Taevaskoja küla

Suurest Taevaskojast alguse saav meeleolukas rada kulgeb Ahja jõe kõrgetel kallastel ja menufilmi “Viimne reliikvia” radadel. Pikkus 3,8 km. Matkarajale jäävad Suur Taevaskoda, osaliselt säilinud Otteni ehk Valgesoo vesiveski kompleks, kahe võlviga Otteni veskisild ning miniatuurne kanjon, mis saanud tuntuks filmi “Viimne reliikvia” kaudu, maalilised vaated Ahja jõele, metsavendade punkri süvend. Rada on tähistatud rohelise märgistuse ja suunaviitadega, rajal mitmed infotahvlid. Võimalus telkida ja lõket teha on Otteni lõkkekohas. Autoga tulles algab matk Saesaare parklast ja seetõttu on rada ca 2 km pikem.

Põlva maakond, Voorepalu küla

Mõnusaks jalutuskäiguks sobilik matkarada algab Voorepalu lõkkekoha vastast teiselt poolt maanteed ja kulgeb äärmiselt vaheldusrikkal maastikul, kus on mitmeid järske tõuse-langusi. Rajal on minevikusündmusi ja rahvapärimusi tutvustavad infoalused, raja kõrgeimas punktis on puhkamiseks laud ja pingid. Raja järskudel nõlvadel on paigaldatud köispiirded. Raja pikkus 500 meetrit. Lõkkekoha ja matkaraja vahelt kulgeb ajalooline Postitee. Vaheldusrikka maastikuga rajale jääb Ristimänd ja veel mitmed põnevad paigad. Voorepalu lõkkekohas on parkimistasku 2-le autole ja lubatud paigaldada kuni 3 (4-kohalist) telki.

Põlva maakond, Varbuse küla

Tilleorust algav rada kulgeb 4,5 km pikkuselt mööda jõelammi, läbib palumetsad ja salukuusikud, jõuab Merioone allikani. Enamus rajast kulgeb mööda eramaad. Ahja jõe ülemjooksul, Tille ja Möksi veski vahelisel lõigul paiknev maastikukaitseala eesmärk on säilitada Ahja jõe, selle sügava ürgoru, lisaorgude, jäänukkõrgendike ja oruveerudel kasvava metsa maastikuline terviklikkus — tõeline looduse käsitöösaal. Tilleoru maastikukaitse alal olev Merioone allikas on ülipuhta veega allikas. Vanarahva teadmisel on see ühenduses merega ja pühapaik. Merioone kalju peal kasvav männipuu on Ristipuu.

Põlva maakond, Nohipalo küla

Matkamajad, vaatetorn ning laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni puhkealaga. Laudteel jalutades võib silmata tavalisemaid sootaimi: hanevits, küüvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, raba servas kasvab ka vaevakaske. Kõige arvukamalt on mitmevärvilisi turbasamblaid. Sooserva lähedal tugevasti kinni kasvanud kraavist võivad julgemad proovida omapärase maitsega rabavett. Pikkus 5,8 km. Hea teada: Meenikunno matkarajal Päikseloojangu metsamajast kuni Suur-Soojärveni on ehitatud uus laudtee. Mööda laudteed on võimalik sõita ka lapsevankri või ratastooliga.

Võru maakond, Kellämäe küla

Luhasoo maastikukaitsealal kulgev õpperada on 5 km pikkune ring, mis on osaliselt kaetud laudteega. Raja keskpunktis oleval rabasaarel on ööbimiseks väike metsaonn. Matk tasase maastikuga Luhasoos pakub vaheldust Võrumaa muidu künklikule loodusele. Raba rahu ja vaikus aitavad närvidel linnakärast ja päevaaskeldustest puhata. Laudteega kaetud osa on lihtne ka lastega läbimiseks. Tee peal on võimalik teha puhkepause. Hea teada: matkaonnis vajaminevad lõkkepuud tuleb endal laudtee alguses olevast puude varjualusest kaasa võtta. Matkaonn on vabaks kasutamiseks.

Võru maakond, Ähijärve küla

Ähijärve 4 km pikkune õpperada saab alguse Karula Rahvuspargi Külastuskeskuse juurest. Teedevõrk ümber Ähijärve on olnud tihe ja tänapäevast erinev. Ähijärve teerada tutvustab erinevaid, kunagisi käidavaid teid neid taaselustades: heinamaatee, Ähijärve kallasrada, jalgrada, metsateed, taliteed, hobuseteed. Ähijärve lõunaosas laiuvad Peräjärve-Labassaare metsad. Järve kaldalt on näha Karula kõrgustiku lõunapoolsed tipud — Lossi- ja Korgemägi, üle järve läände jääb Plaagi mägi. Hea teada: rada on märgistatud viitade ja puna-valge värvimärkidega ning varustatud 15 infotahvliga.

Võru maakond, Koloreino küla

9,6 km pikkune matkarada algab Kütioru puhkekeskuse lähedal olevast parklast. Rada on väga vaheldusrikas, maastik küllaltki järsk ja raske. Seetõttu tuleks raja läbimiseks varuda neli-viis tundi. Rajal saab matkaja parima ülevaate Eesti suurimast ja võimsamast ürgorust — Kütiorust, tutvub vanade veskikohtade ja teiste pärandkultuuriobjektidega. Kütioru nõlvadel metsas on enam kui sajandivanuseid kuusikuid ning haruldaselt jämedad ja kõrged haavapuud. Raja alguspunkti lähedal on olemas grillimisrestiga varustatud lõkkekoht.

Valga maakond, Otepää linn

Apteekrimäe metsarada algab ja lõpeb Otepää Spordihoone juurest Mäe tänaval. 4 km pikkune rada kulgeb läbi metsa Nüpli Sporditeele ja sealt uuesti Apteekrimetsa, jõuab Marguse paisjärve ja Otepää aedlinna vahelisele metsateele ning ületades Sulaoja silla tõuseb aste-astmelt tagasi alguspunkti. Rada on läbitav aastaringselt.

Viljandi maakond, Aimla küla

Parika väikejärve 3 km pikkune rada on kuulus oma südamekujulise rabajärve poolest. Rada kulgeb vahelduvas metsakoosluses ning tõuseb rabarinnakule, kus on võimalus piknikku pidada koos suplusega noorendava toimega rabajärves. Ringjas rada lookleb ümber järve mööda laugastest ja rikkalikest marjakohtadest. Lai hakkpuidust rada sobib hästi gruppidele ja liikumisraskustega inimestele.

Viljandi maakond, Karjasoo küla

Hüpassaare 5 km pikkune matkarada viib läbi rabastuva metsa Kuresoo rabasse. Rada algab lõkkekohas, kus on on võimalik grillida ja lubatud ka telkimine. Laudtee möödub omapärastest piklikest laugastest, mille kaldale on ehitatud jalapuhkamiseks ja rabavaikuse nautimiseks platvorm. Laudtee möödub peale laugaste ja maaliliste rabavaadete ka rabasaarest, kus on võimalik jälgida varesepere töid ja tegemisi, ning väikesest puisniidust. Raja lõpus asub helilooja Mart Saare majamuuseum.

Viljandi maakond, Sandra küla

Ingatsi 3 km pikkune õpperada algab Karuskoselt ja kulgeb piki metsasihti 8 m kõrgusele, Euroopa kõrgeimale, Kuresoo rabarinnakule. Raba serval asuvast vaatetornist avaneb kaunis vaade rabaavarustele ja üle raba paistvale Toonoja metsatukale. Edasi suundub laudtee maaliliste laugaste vahele, teeb väikese tiiru rabas ning juhatab tuldud teed mööda tagasi. Retkeks tasub varuda 1,5 tundi. Ingatsi rajal on mitu puhkeaset ja pinki, kus saab jalgu sirutada ning laukas kosutava supluse teha.

Viljandi maakond, Tipu küla

Koprarada algab Soomaa rahvuspargi looduskeskuse juurest ning viib metsa, koprakuhilate ja -tammide juurde. Kogu raja ulatuses on võimalik näha kobraste elutegevuse jälgi — nende langetatud puid ja ehitisi. Raja lõpupoole saab tutvuda erinevate taimekooslustega.

Allikas: Puhka Eestis