Planeeritav reisiettevõtete toetusmeede šokeerib Turismifirmade liidu asepresidenti: loodan, et see on eksitus
(146)
Toetusmeede keskendub neljale ettevõtlusliigile, millest üks on reisiettevõtted (reisibürood ja reisikorraldajad). Arusaamatul põhjusel on reisiettevõtete puhul toetuse arvestamise aluseks kriisieelsel 2019. aastal, mitte 2020. aastal tasutud tööjõumaksud, kusjuures koguni 100% ulatuses. Kuid samas on see lahke lubadus vähegi suuremate firmade jaoks ära nullitud maksimummääraga, milleks on vaid 80 tuhat eurot.
"Olen šokeeritud," kommenteerib Estraveli juhatuse liige ja ETFL asepresident Aivo Takis. "Kui toetusmeede tõesti sellisel kujul teostub, on tegemist ebavõrdse kohtlemisega, mis toob kaasa kohtuvaidlused. Ma väga loodan, et tegemist on inimliku eksitusega, mitte kellegi pahatahtliku tegevusega, et aidata väikestel rikastuda suurte arvelt."
Takis toob oma seisukoha selgitamiseks ülimarkantse arvutusnäite:
(A) Hüpoteetiline reisifirma X andis 2019 aastal tööd 10 inimesele, tasus aasta peale tööjõumakse kokku 80 000 eurot ja lõpetas aasta kasumiga, 2020 aasta alguses koondas ettevõte kõik töötajad, lõpetas sisulise tegevuse ja jättis miinimumpalgaga tööle ainult ettevõtte omaniku. 2020 aastal tasus firma X tööjõumakse kokku ainult 5 tuhat eurot, tänu millele lõpetas aasta nulltulemiga. 2021 aasta algul saab ta riigi käest ootamatult kingituseks 80 000 eurot.
(B) Estravel AS andis 2019 aastal tööd 150 inimesele, tasus aasta peale tööjõumakse kokku 1,6 miljonit eurot ja lõpetas aasta kasumiga. 2020 aastal langes ettevõtte käive 70%, kuid aasta lõpuks suudeti siiski tööl hoida ligi 100 inimest. 2020 aasta jooksul tasus Estravel tööjõumakse ligi 1,1 miljonit eurot. Just tänu personalikuludele langes ettevõte 2020 aastal esmakordselt 30 aasta jooksul kahjumisse, kusjuures aastakahjum on üle miljoni euro. 2021 algul saab ta riigi käest tagasi piinlikult väikese osa enda poolt tasutud maksudest.
Ülaltoodud näide võrdlustabelina:
Nagu tabelist selgub, on erinevus nende kahe firma kohtlemisel ehk tööjõumaksude kompenseerimisel lausa jahmatavapanev. Kriisieelse 2019 aasta positsioonilt vaadates on see erinevus 20-kordne, aga asjakohasema 2020 aasta positsioonilt vaadates üle 200-kordne!
"Tegemist on karjuva ülekohtuga, mis sõdib minu õiglustunde vastu," ütles Takis. "Ma mõistan, et arvuliselt ongi enamus tublisid reisibüroosid Eestis alla 10 töötajaga, ja mul pole midagi selle vastu, et neile tehakse selle meetmega tõeline kingitus. Kuid miks tahab riik karistada ajalooliselt edukamaid firmasid, kus on rohkem töötajaid või suuremad palgad? Kas praegu ei peaks hoopis premeerima neid reisifirmasid, kes on sajandi kriisist hoolimata suutnud enamus inimesi tööl hoida? See on ju toimunud negatiivse omanikutulu hinnaga, mis tähendab, et omanik on niigi juba karistuse saanud oma ühiskondliku vastutustundlikkuse eest.
Kas meie valitsus tahab tõesti veritsevat haava kirvega ravida?", võtab Takis probleemi kokku retoorilise küsimusega.
