Täpsemalt vöttes on need Hiiumaa militaarretked ka loodusretked, sest kogu Hiiumaa militaarpäritolu rajatiste ja ehitiste kogum paikneb eriti looduskaunites kohtades.

On metsa, mereranda, sood ja raba. Nii Esimese kui ka Teise maailmasöja kindlustusi leiab peaaegu kogu saarel, peamiselt küll rannikul ja selle lähedal. Et Hiiu murrakutes, nagu ka suurel osal Saaremaast, õ-tähte pole, siis loobun sellest ka käesolevas kirjutises.

Tahkuna rajatised

Köige militaarse kvintessentsiks on Tahkuna poolsaar, kus raudbetooniga kokku puutumata pole vöimalik liikuda. 1917. aastal asus seal kaks suurt rannasuurtükipatareid, Peeter Suure merekindluse eelpositsioon aastatest 1913-1917: rannapatareid nr 39 nelja 12-tollise suurtükiga ja nr 38 nelja 6-tollisega. Aastatel 1939-1941 ehitati uued patareid: nr 316, milles kaks soomustorni, kummaski kaks 180 mm suurtükki, ja nr 26 nelja 130 mm suurtükiga.

Neil aastatel ehitati palju raudbetoonrajatisi, ka leiab köikjal kaeviseid ja kaevikuid erinevatest ajalooperioodidest alates 1917. aastast kuni 1990ndateni.

Hiiumaa militaarmuuseum

Saarel on suurepärane militaarmuuseum, mille 2007. aastal avas ja millega senini tegeleb Hiiumaa Militaarajalooselts. Pönevate eksponaatide seas on omamoodi naelaks tsemendist öppepommid Määvli pommipolügoonilt Kärdla lähistel, 180 mm suurtükitorud ja kümmekond militaarautot.

Hiiumaa militaarmuuseumi värav

Filmidest tuttavad on meie tankid, millest üks T-34 paikneb reklaamina tee ääres. Tahkuna retked algavad ja löpevad seal. Retki on erinevaid, aga tavaretkeks on kujunenud 4-5 kilomeetri pikkune metsas, rabas ja mererannas kulgev matk, millel tutvutakse Teise maailmasöja aegse rannapatareiga nr 316 ja Esimese maailmasöja aegse rannapatareiga nr 39. Loodus oma pönevate kohtadega käib sinna juurde: mets, rabamaastik, taimestik, rannaluited ja mereavarus. Köike leidub ja köike näeb, hoia vaid silmad ja meeled lahti. Muidugi on retkejuht see, kes köik huvitavaks räägib.

Kui on suurem militaarhuvi, saab ka terve päeva mööda punkreid kolada, aga kilomeetreid koguneb ka tublisti üle saja, sest ilma autota hakkama ei saa.

Retkel käiakse ka jalgratastega nii Tahkunas kui ka Ristnas. Söltuvalt huvist vöib vändata 16-40 km.

Pönevad retked

Kokku on ümber Hiiumaa üle saja raudbetoonpunkri ja kogum igasuguse mööduga kaeviseid-kaevikuid. Osa neist on loodus juba korralikult varajanud, nii et ilma giidi-retkejuhita palju ei leia. Pönev on matkata ka mööda Lehtma-Tahkuna militaarraudtee tammi ja radasid.

Lehtma punker

Viimasel ajal on populaarsust kogunud 3-4-tunnine retk Lehtma sadama lähistel, kus 1941. aastal paiknes suur ladudega söjaväelinnak — vene keeles gorodok, Hiiu murrakutes orodok. Lisaks metsale ja jöekaldale leidub seal paarikümnemeetrise läbimööduga ja kaardile märgituna ligi 6 m sügavune kraater, mis on kas pooletonnise pommi tekitatud vöi hoopis — mine sa tea — meteoriidi jälg. Kindlaid pommiauke erinevatest aegadest ja erinevate möötudega on mitmeid ja needki on sulandumas pönevasse loodusesse.

Vaata ka videot:

Allikas: Kaitse Kodu!