Toome välja viis populaarseimat võimalust käia Erasmus+ õpirändel ning toome näiteid, kuidas seda on kasutatud.

  1. Erasmus+ koostööprojektid

Koostööprojektides saavad rahvusvahelist koostööd teha haridusasutused, ettevõtted, mittetulundusühingud ja kohalikud omavalitsused, millel on ühist huvi pakkuv teema. Koostöö võimaldab leida lahendusi kitsaskohtadele hariduses, jagada ja vahetada kogemusi, õppida kolleegidelt, kaasata õpilasi ja tudengeid ning muuta koolielu seeläbi mitmekesisemaks ja suurendada õppeasutuse rahvusvahelise koostöö võimekust.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud-lektor Ljudmila Linnik jagab Erasmuse taskuhäälingus oma kogemust koostööprojektist Türgi, Portugali ja Soome kolleegidega. Kuula Spotifyst või Youtube’ist.

  1. Erasmus+ töövarjutamine ja täiendõppekursused

Töövarjutamise või täiendõppe eesmärgil saavad haridus- ja noorsootöötajad osaleda erialast arengut pakkuvatel rahvusvahelistel seminaridel, koolitustel, õppevisiitidel, kuid ka reaalses õpetamistegevuses, vaatluspraktikal ja nii edasi.

Paide Hillar Hanssoo Põhikooli õpetaja jagas Erasmuse videos kogemust, kuidas Erasmus+ programmiga Saksamaal töövarjuks käimine tõi kvalitatiivseid positiivseid muutusi nii kollektiivina kui koolile.

Multilingua Keelekeskuse rahvusvahelise koostöö projektijuht Kirsti Sinivee käis aga Portugalis täiendõppekursusel ning jagas kogemust Erasmuse blogis.

  1. Erasmus+ noorteprojektid

Erasmus+ noorteprojektid pakuvad 13-30aastastele noortele võimalusi ennast arendada ning enda kodukohta ja maailma paremaks muuta. Kõikide noorteprojektide puhul on oluline noorte omaalgatus ja osalus. See tähendab, et projektide peamised tegevused peavad olema välja töötatud ja ellu viidud osalevate noorte endi poolt.

Philip Kaat on osalenud nii noortevahetuses kui kirjutanud ise projekti — Erasmuse videos räägib ta, miks ta seda teeb.

  1. Erasmus+ praktika välismaal

Erasmus+ pakub nii kutse- kui kõrgkoolide õppuritele võimalust välismaal praktikat sooritada. Praktikant õpib ja töötab välisriigis saatva ja vastuvõtva asutuse eelneva koostöökokkuleppe alusel.

Näiteks Hiiumaa Ametikoolis väikesadama spetsialistiks õppiv Margit Pruul jagas oma kogemust kutseõppe praktikast Erasmuse blogis.

  1. Erasmus+ tudengivahetus

Viimaks ei saa üle ega ümber võimalusest minna Erasmus+ programmiga välismaale õppima. Eesti liitus Erasmuse programmiga 1998. aastal ja esimesed üliõpilased saadeti välismaale õppima aasta hiljem. Kui 1999/2000 õppeaastal saadeti välja 183 Erasmuse üliõpilast ja võeti vastu 55 välisüliõpilast, siis on haridusvaldkonnas kõige rohkem õpirändeid just kõrghariduses — praegusel programmiperioodil 16 598 õpirännet. Kuna tänaseks ei ole õpiränded mõeldud vaid tudengitele, siis kokku on haridusvaldkonnas 2014-2020 tehtud 26 960 õpirännet, lisaks 4445 noorsootöö õpirännet noortevaldkonnas.

Väga erinevaid kogemusi väliskõrgkoolides õppimisest on võimalik lugeda Erasmuse blogist või kuulata Erasmuse taskuhäälingust.

Erasmus+ on Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm, millega avanevad võimalused noortele, kutseõppuritele, üliõpilastele, õpetajatele, õppejõududele, täiskasvanukoolitajatele ja teistele haridustöötajatele, vabatahtlikele ja teistelegi. Erasmus+ ei piirdu ainult Euroopaga — mitmed tegevused on avatud kogu maailma õpihimulistele inimestele.