Sigarikultuur ulatub tagasivaates lausa vaarao Ramsese aega. Nii võib julgelt arvata, et sigarikultuuri alguse leiab rohkem kui 3000 aastat tagasi. Teada on aga ka, et taino indiaanlased keerasid endale tubakalehtedest torusid cohibasid, mida arvatavasti ka Kolumbuse Kariibidele jõudmise ajal meremehed proovida said. Tainodele oli sigarite suitsetamine aga ka ühenduse loomiseks oma jumalatega.

Kaasaegse sigari töötasid välja hispaanlased — et selle tootmist odavamaks teha, alustati tootmisega Kuubal. Euroopas sai sigaritest hoobilt moekaup ja ka kirg. Sigarite maailmas tehakse aga siiani vahet Kuuba sigarite ja kõikide ülejäänute vahel.

Sigarite populaarsus aina kasvas, kuni neid hakkasid 20. sajandi algul ohustama turule saabunud soodsad sigaretid. Nii leiutati sigarite tootmiseks tööstuslik meetod, mis nende hinnad nii soodsaks muutis, et nende tarbimine muutus taskukohaseks suurele hulgale huvilistele. Siiani on suuremad ja kuulsamad sigaritootjad Kariibi saarte regioonis, näiteks Jamaica, Filipiinid, Honduras, Nicaragua, Mehhiko ja muidugi Kuuba.

Kuuba pealinn Havana on oma sigaritega mitmeid kordi võitnud kõikvõimalikel maailmanäitustel rahvusvahelisi medaleid. Parimate hulka kuuluvad asjatundjate arvamusel aga Dominikaani Vabariigis kasvatatud tubakast toodetud sigarid, millest valmistatakse eriti haruldasi marke. Ka Kuubal on selliseid rariteete nagu näiteks Trinidad.

Kui härrad lõikavad spetsiaalse giljotiiniga või terava noaga käsitsi valmistatud sigari, siis väldivad nad tavalisi tuletikke ja bensiiniga tulemasinaid, sest see kõik võib mõjutada sigari maitset. Kui arvata, et daamide sigarid on väiksemad ja peenemad, siis on see ekslik. Peenikesed sigarid on tegelikult alati kangemad, seega eelistavad ka daamid lahjemat, seega jämedamat ja pikemat varianti.

Sellist naudingut võis hiljuti näha üritusel “Christmas Smoke”, kus jagati diplomeid, sest ka Eesti sigarikultuur võib tagasi vaadata juba 16-17aastasele traditsioonile. Aasta tagasi nimelt käivitati Tallinn “Golden Cigar 2020” sigarilounge’de võistlus, kus jagatakse diplomeid parimatele. Üritusel, mis leiab aset juba kuuendat korda, auhinnati sigarikultuuri parimaid edendajaid, parimaks tunnistati Indrek Kant, Habanos Nordic Eesti esindaja. Auhinnatud lounge’ide osas olid häälte andjateks kliendid, võitjateks valiti Happy Cigars ja D’Boiss.

Tuhandete aastate vanuse traditsiooni jätkumist tähistas ka Tallinna Sigariklubi, mis on asutatud ilusal kuupäeval 21.12. 2012. Detsembri lõpus tähistati väikeses ringis oma sünnipäeva.

Väikeses seltskonnas Happy Cigars Lounge’is tehti aastakokkuvõte ja plaane edaspidiseks. Sest tunnistama peab, et sigarite mitmekesisus on tänaseks tublisti kasvanud. Moodne aficionado saab valida peaaegu piiramatust valikust sigarite ja sigarillode vahel: tugevad ja mahedad, soodsad ja rariteetsed sigarid, limiteeritud eriväljaanded, sigarid alustajatele ja edasijõudnutele.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid