Üldpindala järgi on Kanada suuruselt teine ning maismaapindala kohaselt neljas riik maailmas, kuid mida me teame Kanada relvajõududest? Vastus on tõenäoliselt, et suhteliselt vähe.

Kas me olema USA ja Ühendkuningriigi kõrval tähele pannud nende panust I ja II maailmasõjas? Üle saja tuhande Kanada sõduri langes nendes tapatalgutes Euroopas. Nüüd on nad meie kõrval Lõuna-Liivimaal, eFP juhtriigina Lätis. Eesti ja Kanada välivormid võid rahumeeli segamini ajada, kuna digilaik on niivõrd sarnane. Eks ka loodus ole sarnane.

Muuseumi ajalugu

Järgmisel aastal oma 140. sünnipäeva pidav Kanada sõjamuuseum on olnud kogu aeg pealinnas Ottawas, kuid asunud erinevatel aadressidel. Muuseumi asutajateks olid Ottawa garnisoni ohvitserid, kes korjasid kokku erinevaid sõjaväega ja sõjaga seotud esemeid. Alles 1942. aastal tunnustati seda muuseumina ning see sai riikliku staatuse. Praegu asub muuseum esinduslikus linnaosas LeBreton Flats, mis on saanud nime Kanada ja Ameerika Ühendriikide vahelise sõja (1812-1814) kangelase leitnant John LeBretoni järgi.

Uus hoone Ottawa jõe kaldal avati sümboolsel päeval 8. mail 2005, tähistamaks 60 aasta möödumist II maailmasõja võidust Euroopa sõjatandril. Robustsest betoonist modernne rajatis meenutab punkrit, mis on kaetud murukamaraga. Need, kes tunnevad veel morsetähestiku, saavad akende abil lugeda kokku inglise ja prantsuse keeles lubaduse „Me ei unusta".

Sõjamuuseum on nii suur, et seda rahulikult vaadates kulub umbes kolm tundi. See on jaotatud ajastute kaupa saalideks. Muuseumi sisenedes satute memoriaali, kus on vaid üks ese - I maailmasõjas langenud tundmatu Kanada sõduri hauakivi, mida kaunistab vahtraleht. See on pühendatud kõigile sõdades langenud Kanada sõduritele. See on paigutatud saalis nii, et iga aasta 11. juulil täpselt kell 11, tähistamaks I maailmasõja ametlikku lõppu 1918. aastal, langeb üksikust aknast tulvav valgus sõduri hauakivile.

See kivi on toodud 2000. aastal Prantsusmaal asuvalt I maailmasõja kalmistult Vilmy Ridge'i lahingus langenud tundmatu Kanada sõduri haualt. Vimy Ridge'i lahing on Kanada jaoks oluline sündmus, kuigi seda ei peeta strateegilise tulemusega lahinguks. See lahing oli esimene, kus kõik neli Kanada diviisi võitlesid õlg õla kõrval, sümboliseerides Kanada rahvusliku ühtsust. Sellest on tekkinud laialdane ajalookäsitlus, et Kanada rahvuslik identiteet ja rahvas on sündinud lahingust.

Kanada lenduri riietus I maailmasõjas. Foto: Andres Rekker

Kanada enne Esimest maailmasõda

Astudes memoriaalist esimesse saali, saab ülevaate Kanada pinnal toimunud lahingutest kuni 1885. aastani. See on ajalugu Kanada territooriumi koloniseerimisest nii prantslaste kui brittide poolt, kohalikest konfliktidest ning sõjast Kanada ja USA vahel.

Lisaks saab seal näha maailma esimest kuulipildujat, mida Kanada armee kasutas alates 1885. aastast. Tegemist on Gatlingi kuulipildujaga, mida kutsuti mitteametlikult „Gatlingi patenteeritud tapamasinaks". Tegelikult oli selle relva täpsus suhteliselt madal, põhiline, mida see tegi, oli müra. Gatling kuulipilduja oli 10 rauaga, käsivändaga pööratava padrunitrumliga ning saavutas kuni 200 lasku minutis.

Haruldane teenetemärk muuseumi ekspositsioonis on lahinguohvitseri väike kuldmedal (Field Officers' Small Gold Medal), mis annetati kolonelleitnant Charles de Salaberry'le selle eest, et ta 26. oktoobril 1813. aastal Châteauguay' lahingus ameeriklastega tõi pöördepunkti sõjategevusse.

Järgmine saal viib aegadesse, kus Kanada relvajõud kaitsesid riiki ja krooni Lõuna-Aafrikas. Olles Briti impeeriumi osa, osales 12 000 Kanada sõdurit Briti impeeriumi relvajõudude koosseisus Teises buuri sõjas (1899-1902). Ekspositsioonis on ka skaudiliikumise looja lord Baden-Powelli legendaarne stetson-kaabu, mida Kanada sõdurid kandsid buuri sõja ajal. Sellest mütsist sai Kanada sõduri kaubamärk Briti impeeriumis, meie tunneme seda kauboi kaabuna Metsikust Läänest.

Skaudiliikumise looja lord Baden-Powelli legendaarne stetson-kaabu, mida meie tunneme Metsiku Lääne kauboi kaabuna. Foto: Andres Rekker

Galerii annab hea pildi I maailmasõjal ajal Prantsusmaal ja Belgias toimunud positsioonisõjast - Somme'i, Vimy', Passchendaele'i ümbruse kaevikuvõitlusest ja Sajapäevasest pealetungist. Vitriinidest vaatab vastu muljetavaldav valik sõdurite tehtud erinevad kasteete ja külmrelvi, mis paneb kahvatuma Eestis 90ndatel käibel olnud külmrelvade sortimendi. Lisaks kaitsevahendid keemiarünnaku vastu, mille keskpunkti sümboliseerib käristi. See oli vahend, mida talurahvas Eestis kasutas loomade karjatamisel ja ajujahil huntide hirmutamiseks, kuid seal oli see hoiatussignaali andmiseks hiiliva surma korral.

Saalis on väljas ka soomusristleja HMCS Rainbow' rooliratas. Laev osales I maailmasõjas paljudes merelahingutes, kuid selle tegelik kuulsus on seotud Vene impeeriumi kulla revolutsiooni eest minema toimetamisega Kanadasse Vancouverisse 1916-1917. Varjule toodud kulla väärtus oli tollal 140 000 000 kanada dollarit, mis on tänapäeval, arvestades inflatsiooni, ligikaudu 1 700 000 000 eurot.

Galerii lõpeb koopiaga Westminsteri statuudist (1931), mis andis Kanadale poliitilise autonoomia Suurbritannia impeeriumis.

Loe artiklit edasi SIIT!


Propagandaplakat I maailmasõjast. Foto: Andres Rekker