Pöidlad pihus: loodame, et koroonaaeg saab varsti läbi ning saab reisida sõprade juurde ning koos käest kinni tantsida

Pool aastat tagasi keerasid riigid koroonapandeemiast tingituna oma piirid kinni ning välismaal olnud õpirändurid pidid kiiresti otsustama, kas jääda või tulla koju. Oli nii üht- kui teistpidi otsustajaid ning neid lugusid oleme jaganud näiteks siinsamas Tudengiblogis. Kui kihk õpirännata on suur, siis millised variante Erasmus+ selleks hetkel pakub?

Nüüd on riigipiirid valdavalt lahti, kuid välisreise pikalt ette planeerida on keeruline ning teadmatus õpirännete läbiviimiseks jätkuvalt suur. Hetkel on ajutise pandeemiast tingitud meetmena võimalik lisaks füüsilistele õpirännetele korraldada ka lõimitud õpirändeid (ingl blended mobility), kus on kombineeritud füüsilist ja virtuaalset õpirännet. Viimase variandina on võimalik õpiränne läbi viia ainult virtuaalselt ning siinkohal jagamegi kaht virtuaalse õpirände kogemust.

Liis Raal-Virks on Erasmus+ projekte läbi viinud juba alates 2014. aastast, kuid enne seda tegutses ta aastaid Comeniuse programmiga. Praegu töötab Liis Pärnu ühisgümnaasiumi ja Pärnu Kuninga tänava põhikooli projektijuhina ning tal on käsil 11 projekti. Intervjuu eTwinningu kasutamisest ning virtuaalse õpirände planeerimisest viime samuti läbi virtuaalselt — WhatsAppi videokõnena.

Projektikoordinaatorite veebikoosolek koroonatingimustes. Paremal Liis Raal-Virks.

Kui Liis tegeleb praegu virtuaalse õpirände planeerimisega, siis sihtasutuse Archimedese Euroguidance programmi juht Margit Rammo on jõudnud läbi viia juba kaks virtuaalset õpirännet. Kui enamik teisi riike otsustas karjäärispetsialistidele mõeldud Academia õpiränded ära jätta, siis Eesti programmi juht reageeris kiiresti ning otsustas välisspetsialistidele kuuest erinevast riigist tutvustada Eesti laialdast tehnoloogiakogemust karjäärivaldkonnas. Esimese veebivahendusel õpirände korraldas Margit mai teises pooles ning teine toimus septembri keskel.

e-Academia osalejate grupipilt Microsoft Teamsis.

Mis on virtuaalne õpiränne ja miks seda korraldada?

Kõik Erasmuse kogemusega õpirändurid kinnitavad nagu ühest suust, et kuigi reisimine on hirmutav, siis me ei saa end täielikult lukku keerata. Oluline on igal juhul jätkata rahvusvahelist kogemuste vahetamist ja enesetäiendamist. Praegu on veebivahendusel õpiränne selleks hea võimalus. Kui õpiränne on õppimine, õpetamine, töövarjuks olemine või praktika väljaspool Eestit, siis virtuaalne õpiränne toimub küll koduriigis, aga välisaspekt ei kao kuhugi, sest õpirändeprojektis osalevad partnerasutused välismaalt, kellega koostöös õpiväljundeid saavutatakse.

Projektijuht Liis Raal-Virks tunnistab, et virtuaalse õpirände korraldamine ei hirmuta teda, sest ta on tänu eTwinningule harjunud projektipartneritega niikuinii pidevalt veebi vahendusel suhtlema. Liis räägib, et lisaks eTwinningule, mis on Euroopa koolide virtuaalne kogukond ja töökeskkond koolitöötajatele, kasutatakse omavahelises suhtluses näiteks ka WhatsAppi. „Kui koos mitu aastat projekte läbi viia, siis lõpuks kasvamegi sõpruskonnaks. Me jagame WhatsAppis pilte oma jõululaudadest, soovime üksteisele õnne sünnipäevaks, informeerime lapse sünnist ja abiellumistest! eTwinningus toimub aga sisuline projektitöö.”

Liis tõdeb, et kuigi eTwinningu kasutamine ei ole alguses lihtne, siis seal on nii palju võimalusi, et tasub osaleda nii haridus- ja noorteameti korraldatavatel koolitustel kui leida endale mõni eTwinningu kasutamise kogemusega õpetaja, kes aitab seda teed käia. „Mina teen Erasmus+ koostööprojekti kõrval paralleelselt eTwinningus projekti, mis võimaldab teha koostööd ka lähetuste vahepeal. See on turvaline keskkond, kus on võimalik julgelt vahetada kogemusi vastavalt projekti teemale. Näiteks koolikiusamise projekti juures kutsusime õpilasi üles jagama oma kogemusi kiusamisega ning meie jaoks oli oluline, et me kuidagi probleemi ei süvendaks, vaid jagaksime ainult toetust. eTwinningus on lihtne teha gruppe, mida näevad vaid osalejad.”

Eesti Euroguidance programmi juht kinnitab, et Euroguidance’i kogukonnas kasutatakse igapäeva suhtluseks samuti erinevaid kanaleid ning tundub, et tänu varasematele soojadele ja tihedatele koostöökogemustele väliskolleegide ja -partneritega on tegevuste üleviimine virtuaalmaailma läinud kergelt.

Sõnapilv Eestis toimunud e-Academiast.

Kuna eTwinning on vaid koolidele, siis Margit Rammo jaoks oli esimene küsimus, kuhu kogu virtuaalne õpiränne üldse koondada. „Meie üks partnerasutus oli õnneks Tallinna Tehnikaülikool, kelle Moodle’isse saime koondada kõik õppimiseks vajaliku: õppekorraldusliku info, parimad praktikad erinevatest riikidest, eneseanalüüsi, presentatsioonid, kodutööd ning tagasiside küsimustiku. Virtuaalne suhtlemine toimus kevadel BigBlueButton tehnoloogia vahendusel. Lisaks saime õppuritele aga tutvustada näiteks Kahooti ja Mentimetrit. Jooksev suhtlus toimus kinnises Facebooki grupis.”

Liisi esimene virtuaalne õpiränne toimub detsembris ning praegu on see planeerimisfaasis. „Alustuseks võtan projekti taotluse ette ning vaatan, mis õpitegevused planeeritud olid ning kuidas neid asendada on võimalik. Kuigi Krakowi muuseumisse on ekskursiooni liiga keeruline korraldada, siis linnaga on võimalik Google Maps’is tutvuda, et õpilased oskaksid kõige olulisemad kohad ikka ära tunda. Grupitöid saab Zoomis läbi viia ning presentatsioonide tegemine ja plakatite kujundamine on samuti küllaltki lihtsalt võimalik.”

Kas virtuaalne õpiränne on lihtsama vastupanu teed minek?

Kuigi Margit ja Liis kõlavad mõlemad optimistlikult ning virtuaalse õpirände planeerimine iseenesest ei ole hirmutav, siis on murekohaks tehniline pool. „Esialgu muretsesid ka e-Academia osalejad, mis saab, kui internetiühendus katkeb või kui neid ei ole kuulda või näha, kuid õnneks maikuus suuri tehnilisi probleeme ei esinenud. Septembri keskel lõppenud teises virtuaalse õpirände faasis ei töötanud aga BigBlueButton ning nii pidime oma seminari osa Microsoft Teamsi kolima. Õnneks oli nii osalejate kui partnerite ühine otsus võtta seda ettevõtmist kui üht suurt eksperimenti — olla samaaegselt uudishimulik, leidlik ja kannatlik,” kirjeldas Euroguidance programmi juht tekkinud tehnilisi probleeme.

Margit tõdeb, et uue aja õpirännet ei ole sugugi lihtne kavandada, sest osalejatel on väga erinevad tehnilised teadmised: „Me ei soovinud, et virtuaalsest õpirändest kujuneks mitmepäevane veebikoosolek, nii et meie eesmärk oli kasutada võimalikult palju erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ja platvorme, et kõigil oleks põnevust ning see õnnestus tänu meie pikale kogemusele täielikult. Ilmselt on mõistlik edaspidi rahvusvahelises õpirändes kaaluda nn lõimitud lahendusi, kus tegevus toimub osaliselt virtuaalselt.”

Liis toob aga vastukaaluks välja, et Eesti õpetajatel on selge eelis Euroopa kolleegide ees, sest meie tehniline võimekus on igat pidi teistest ees. „Me oleme partneritega koosolekuid läbi viinud, kus esimesed 40 minutit kulub sellele, et ühel pole pilti ees, teine ei kuule midagi ja kolmandal ei tööta mikrofon. Tuleb juba eos arvestada, et see võib juhtuda ka õpirändel, mis viiks töötempot kõvasti alla. Aga praegu lihtsalt on nii,” säilitab kahe Pärnu kooli projektijuht kogu aeg positiivse noodi.

Virtuaalse õpirände eelised

Kuigi võib tunduda, et kui reisida ei saa, siis ei olegi õpirändel mingit mõtet, siis Liis Raal-Virks toob välja virtuaalse õpirände väga suure eelise: „Minu projektitöö kursusel on 40 õpilast, kuid koostööprojekti raames toimuvatel õpirännetel saab osaleda maksimaalselt viis õpilast. Virtuaalne õpiränne tähendab seda, et palju suurem arv õpilasi saab vahetult rahvusvahelisest koostööst osa.”

Margit Rammo toob järgmise eelisena välja keskkonna säästmise: „Õpiränne ja keskkonnasäästlik eluviis ei pea lahus käima. Kuigi uues Erasmuse programmis on plaanis keskkonnale väga palju tähelepanu pöörata, siis virtuaalne õpiränne aitab veel hõlpsamini keskkonnasäästlikku õpirännet mõtteviisi praktiseerida. Meie üllatasime seekord õpirändureid muuhulgas Eesti Töötukassa karjäärikeskuse virtuaaltuuriga, mis tõestab, et virtuaalseks õpirändeks on lõputult põnevaid võimalusi.”

Varsti saame käest kinni tantsida

Margit Rammo sõnul oli maikuu virtuaalne õpiränne küll väga tore kogemus, kuid tookord lõpetati siiski lootusega septembrikuus õpiränne reaalselt läbi viia, et välismaa karjäärispetsialistid saaksid töövarjutada ülikoolides ja töötukassas ning osaleda riikide praktikate jagamisel. Paraku otsustati juba suvel, et Academia tuleb taas korraldada veebis. Siiski kinnitasid õpirändurid, et ka virtuaalne õpiränne on mõjus õppimise viis. Õppijad kinnitasid oskuste ja teadmiste arengut ning soovitavad ka oma kolleegidel tulevikus Academia õpirännetes osaleda.

Liis Raal-Virks tunnistab, et praegu tuleb teha kõik endast olenev, et õpiränded ei katkeks, sest ka õpilaste jaoks on rahvusvaheline suhtlemine ja sotsiaalne pool nii oluline. „Eks paneme pöidlad pihku ja loodame, et see koroonaaeg saab varsti läbi ning meil tuleb taas võimalus reisida sõprade juurde, kõndida Krakowi tänavatel, süüa keeksi ja torti ning koos käest kinni tantsida! Küll need ajad ka jälle tulevad, praegu on natukene teistsugune aeg ja ühel päeval on ka seda tore meenutada!” jääb Pärnu ühisgümnaasiumi ja Pärnu Kuninga tänava põhikooli projektijuht lõpuni välja positiivseks.

Liis oma lemmiklinnas, Pariisis, mida hetkel väga igatseb.

Allikas: Archimedes