Eestlane Milanos: poodides on toiduained lõppemas, apteekides pole enam maske
Merlin Paggi (22) õpib TalTechi teise aasta magistrandina logistika erialal. Hetkel õpib ta Erasmus+ programmi toel Milano ülikoolis Politecnico di Milano. Piirkonnas levib teatavasti koroonaviirus. Merlin kirjutab, milline õhkkond valitseb puhangu epitsentris.
Eks me kõik ole mingil hetkel märuli- või apokalüpsise filmi vaadates mõelnud, kui lahe oleks sellises olukorras olla või mida kõike meie teistmoodi teeks võrreldes tegelastega. Tõsiasi on aga see, et peale kahte tundi lõpeb film ära, hea võidab halva ning vaataja läheb elama oma tavalist elu edasi.
Tore on mõelda oma elu huvitavaks ohtlike situatsioonidega, kui need on sinust kaugel. Teine asi on, kui need vaatavad sulle otse silma või pauguga uksest sisse sajavad. Seda tegi koroonaviirus, kui ta äkitselt ja ootamatult Itaalias, eriti just Põhja-Itaalias, kus ma hetke olen (Milano, Lombardia), levima hakkas.
Uudis, et Itaaliasse on jõudnud koroonaviirus jõudis minuni 21.02, kui Venetos (Vo’Euganeo) suri esimene inimene. Tol hetkel ei reageerinud inimesed sellele väga suure paanikaga, sest kohalikud uudiseportaalid kajastasid ametnike kinnitusi, et piirkond on karantiini all ja nakkuse levikut kontrollitakse. 22.02 hommikuks oli nakkus aga juba levinud Lombardiasse ning päeva pärastlõunaks ka Milanosse. Edasi hakkas nakkusjuhtumeid esinema juba teistes Põhja-Itaalia linnades: Torino, Firenze, Genova, Piacenenza ja Bologna lähistel.
23.02 olid kohalikud uudiseportaalid punased ja uuenesid pea iga 10-15 minuti järel. Mõte, et koroonaviirus oli jõudnud Itaaliasse ja levida veel suurtesse linnadesse ei olnud reaalne ning inimesed ei suutnud seda hoomata. Tundub, et rahvas jagunes kaheks: inimesed, kes seda uskusid ja need, kes arvasid, et meedia külvab paanikat.
Seda jagunemist on näha nii Internetis, tänavatel kui ka otseselt suheldes. Internetis nii kommentaariumite kui ka uudiste näol, sest nii nagu Eestis kirjutavad erinevad portaalid erineva nurga alt, nii ka Itaalias.
Iga kolmas inimene kannab midagi maskilaadset — olgu selleks meditsiiniline mask, ehitusmask või sall, jope äär. Samas, nii palju kui on maskikandjaid on ka neid, kes uhkusega tänaval ilma selleta käivad.
Ka inimestega rääkides on arusaadav, kumba poolt usutakse — on need, kes jagavad kõige viimast uudist olukorra kohta ja need, kes väidavad, et midagi tõsist pole. Ometigi on viimased need inimesed, kellelt küsisin abi toidupoest asju tuua, esimesed, kes linnast lahkusid. Kohalikud, kel vähegi oli võimalik minna mujale, lahkuvad Milanost.
Olukord on selline, et vahet pole, mis tegelikult on tõsi või mitte, tuleb valmistuda kõige halvemaks. Kaine Eesti talupojamõistusega oli esimene samm esmaspäeval toidupoodi kuivainete järele, sest nendeta kaua ei ela.
Olin naiivne arvamaks, et Esselunga (Itaalia supermarketite kett — toim) on ikka oma täies hiilguses, sest see ju Esselunga, kus kunagi ei olnud tühjasid lette. Esmakordselt haigutasid tühjad letid ja riiulid, kus vahel inimesed kärude ja korvidega tiirlesid, et haarata toode kohe, kui teenindaja selle tõi. Tühjad pasta-, makaroni- ja riisiletid. Värsked puuviljad ja juurikaid olid kohe-kohe otsakorral. Lihaseis ei olnud parem. Naiste hügieenisidemeid oli ainult mõni pakk alles. Tegemist oli 09.00 esmaspäeva hommikuga ning kaup oli välja pandud kell 07.30.
Olukord oli väga nutune ja hirmutav. Eriti, kui vaene teenindaja tõi minimaalse koguse kaupa juurde. Kaldun arvama, et neil rohkem lihtsalt polnud varuks. Ostjad ei oodanud isegi kuni kaup lettidele pannakse. Kohe, kui teenindaja kasti avas, haarasid kõik, mida haarata andis. Üks naisterahvas kahmas endale 10 pakki makarone sülle. Müts maha, kuidas ta ühtegi maha ei pillanud. Mis imelik oli, oli see, et külmutatud juurikad, konservid ja marineeritud tooted olid kõik alles.
Järgmine probleem oli maskid. Maskid on Milano apteekides otsa saanud. Neid pole ei väikestes ega suurtes apteekides ning küsides, millal uus kaup tuleb, ei osata vastata. Kui pühapäeval apteekreid veel kehitasid lihtsalt õlgu, siis teisipäeval oldi juba paanikas. Küsides oli apteeker rohkem paanikas kui mina, sest ta reaalselt ei tea, kuidas või kust või millal ta saab neid juurde.
Tänavatele on ilmunud mustlaseid imiteerivad müüjad, kes pakuvad maske. Tavaolukorras naeraks välja, sest kes see loll ostaks, kuid praeguses olukorras tuleb väga tõsiselt mõelda üle, et ikkagi ei tasu neilt osta. Pole teema, milles tahaks riskida. Kuna Amazonist tellides on hinnad reaalselt kuni 200 EUR, siis ei olegi muud üle jäänud, kui paluda Eestist neid saata.
Seoses hindadega, siis need on väga kõikuvad, alates toodetest kuni teenusteni. Paljud tööstuskaupade poed on lasknud oma hinnad alla kuni 90%, mis on suurem soodus kui musta reede või peale uue aasta algust. Seega, kes soovib Milanos teha ostlemist, siis praegu on see aeg. Tegemist on halva naljaga!
Kindlasti vältida siia tulekut, kui on see võimalus. Sama loogika on ka teenustega nagu näiteks pesumajad. Laupäev-pühapäev olid hinnad langenud kuskil 2-3 EUR, nüüd aga tõusnud sama palju võrreldes tavalise hinnaga. Arvatavasti nädalavahetusel klientuur oli väike ja viiruse puhangu ehmatus võttis pool Milano rahvastikust sõnatuks. Nüüd, mil ametnikud on soovitanud desinfitseerida ja puhastada kõik asjad, tormavad kõik pesumajja, mis tähendab head aega hindu tõsta…
Tänavad on pooltühjad. Suurepärane aeg tulla ja teha pilt Duomoga, sest kedagi ei pea välja töötlema. Nali! Kui muidu meenutavad Milano tänavad Tallinnat laulupeo ajal, siis hetkel on need nagu tavapärased Tallinna tänavad veebruari tööpäeva hommikul. Teisisõnu — väga tühjad. Ka liiklust on vähe autode näol. Transpordivahendid (nii bussid, trammid kui ka metrood) on pea inimtühjad.
Esmaspäeval toidupoest tulles nägin olukorda bussis, mida uneski poleks oodanud. Valge pensionärist itaallanna läks füüsiliselt kallale araabia päritoluga naisterahvale, kutsudes teda kõntsaks ja süüdistades viiruse levitamisel. Võõras mees pidi nendele naistele vahele minema ja üksteisest eemaldama, sest itaallanna oli väga seda nägu, et tema kepp hakkab kohtuma kellegi nahaga. Vaene mees seisis nende vahel kuni üks bussist lahkus, kuid see ei keelanud neil üksteise peale karjuda üle terve bussi.
Erinevad infokillud Itaalia uudistest:
● Kõik haridusasutused (lasteaedadest kuni ülikoolideni) on kuni 2. märtsini suletud
● Suletud on kõik jõusaalid, ujulad, kinod, teatrid jms rahva kogunemise kohad
● Kõik suured rahvaüritused on ära jäetud/edasi lükatud (kaasa arvatud Veneetsia karneval)
● Ohutsooniga märgistatud piirkonnast on keelatud lahkuda või sinna saabuda ilma eriloata. Saabujaid hoiatatakse, et peale saabumist puudub neil võimalus lahkuda
● Sõjavägi/politsei on piirkondades väljas kontrollimaks ning reageerimaks, kui uusi kehtestatud reegleid ei täideta
● Restoranid, pubid ja baarid sulgevad oma uksed kell 18.00 õhtul ja on kinni kuni 06.00 hommikul. Isegi päevasel ajal on paljud restoranid kinni
● Riigipiirid on lahti, aga EU liikmed on rakendanud karmimaid turvameetmeid — alates tervisekontrollidega piiriäärsetes rongijaamades, Itaaliast pärit lennukite sisselennu keelustamine kuni 14-päevase karantiinini enne, kui riiki tohib siseneda.
● Rahvale antav informatsioon on väga segane — kes peab minema kontrolli ja kes mitte
● Poed võivad olla avatud, aga külastajaid sisse ei lasta ning tellimuse võetakse vastu ainult e-poe kaudu
Ma ei oska ennustada, kuidas olukord siin edasi hakkab kujunema. Hetkel minu silmis tegeletakse rohkem süüdlase otsimise kui probleemi lahendamisega. Tahetakse leida rahvavaenlane, kelle kaela kõik ajada. On erinevaid artikleid teemal, kuidas Itaalia peaminister ei ole mingeid protokolle jõustuda lasknud, omavalitsusüksused ei leia ühist lahendusviisi jne.
Kõik midagi teevad omaette, aga ühiselt ei tundu midagi liikuvad. Loodetavasti see olukord muutub varsti.
