Kuigi Pandivere kõrgustikult saavad alguse tervelt 1/3 Eestimaa jõgedest, on just Äntu 7 väikejärve – Äntu Sinijärv, Roheline ehk Vahejärv, Äntu Valgjärv, Moora ehk Linaleo järv, Mäeotsa ehk Mäetaguse järv, Kaanjärv ja Umbjärv – selle kandi tõelisteks pärliteks. Nii rohekassiniseid ja selgeveelisi järvi ei kohta kusagil mujal Baltimaades. Järved toituvad allikate kaudu põhjaveest, samuti valgala kevadistest vetest.

Kalevipoja ratsu tehtud

Rahvasuu pajatab, et Äntu järved olla tekkinud Kalevipoja ratsu kusest. Õnneks on sellest seigast piisavalt palju aega möödas ning praegune Äntu järvede vesi maitselt seda legendi küll kuidagi ei meenuta.

Küll aga on kindlalt teada, et Äntu järved, eriti Sinijärv, on oma erakordse vee ja kauni ümbrusega äratanud paljude kirjanike tähelepanu. Äntu järvedest on kirjutanud Jakob Liiv, E. Tammlaan, A. Alle ja K. Merilaas.

Äntu järvestiku umbes 1 km pikkusest ahelast põhjapoolseim on Eesti kõige selgema veega järv, Äntu Sinijärv, mille oletatav läbipaistvus ulatub 15 meetrini, kuigi suurim sügavus järves on vaid 8 m. Rahvasuu järgi on Sinijärvel õrn, näiline põhi ja selle all tükk tühja maad, ja siis tuleb uus põhi.

Vee suure läbipaistvuse tagavad võimsad allikad, mistõttu ei ulatu veetemperatuur suvelgi oluliselt üle 10 kraadi. Järve põhja katab järvelubi, millel kasvab lopsakas taimestik, andes veele kauni värvuse. Oma võrratu läbipaistvuse tõttu on Sinijärv üks populaarsemaid sukeldumiskohti Eestis.

Rahvasuu pajatab paljudest Sinijärve uppunud aaretest, mida paadisõitjad olla näinud. Üks Äntu Sinijärve legendidest räägib, et viimase sõja ajal vajus naistankisti juhitud Saksa haruldane Kuningtiiger-tank järve põhja, mida sukeldujad on käinud tulutult otsimas. Seni on järvepõhjast leitud vaid mürske – sõja ajal oli maaliliste Äntu järvede taga Saksa sõjaväe moonaladu, mille venelased õhku lasid.

Teadmiseks neile, kel plaanis perega maalilisi järvi oma silmaga uudistama minna, et matk ümber Sinijärve on jõukohane ka lastele. Kuid ettevaatust, järve kaldad on kohati õõtsikulised. Talvel ei tohi aga järvejääle minna, sest allikate tõttu on jää väga õhuke.