Suur suvine teejuht Eesti väikesaartele
Teeme ülevaate siinkohal nendest Eesti väikesaartest, kus suvel rohkem üritusi toimub ja kuhu mugavalt kohale saab.
Ehkki tegelikult on Eestis ju saari ja laide nii palju, et peaaegu oma saare võib saada igaüks, kelle hing seda ihkab!
Hingelt suur Väike-Pakri
Väike-Pakri on igatpidi eriskummaline saar. Võtke või alustuseks kasvõi see kummaline fakt, et Väike-Pakri on tegelikult suurem kui Suur-Pakri. Väikese pindala on on 12,9 km² ja suurel vaid 11,6 km².
Esimese iseseisvise ajal moodustasid saared omaette Pakri valla.Kahe saare peale oli kokku viis küla, kus elas 1934. aastal 354 inimest ning paiknes 119 talu. Kummalgi saarel oli oma kool, kirik ja kalmistu, tegutses koduloomuuseum.
Kui pisem Suur-Pakri sai kunagi suurem olla rahvaarvult, mis ilmselt ka nimede sellise jaotuse põhjuseks oli, siis tänaseks on Väike-Pakri suurem nii ruutmeetrite kui elanike poolest.
Saart armastavad külastada külastada loodusehuvilised, kes rikkaliku laua taha ei kipu. Laevareiside kohta leiab info leheküljelt: pakrisaared.ee
LOE VEEL:Peakokk ja gastronoomiatalu peremees Ants Uustalu korraldab ülilaheda toidureisi mööda Eestit!
Eesti vetes muidu pärleid ei kasva, aga Riia lahes üks siiski on - Ruhnu.
Eesti saartel on tagasihoidlike praamiühenduste tõttu sel suvel üldse väga rahulik, aga Ruhnus kohe eriti, isegi saare kõige suurema festivali ajal.
Ruhnurahu on 18.–19. augustil 2017 kolmandat korda toimuv suvelõpufestival ainult sõbralikele inimestele. Kavas on vabaõhukino, peened muusikud ja plaadikeerajad, kohalik toit ja kauge kohv, talgud saare heaks, sõidud vanalaev Runbjarniga, loodus- ja kultuurikõnnid, laste töötoad, arutelu ja muu inspireeriv, mida mujalt ei leia.
Ruhnu on aga põnev ka muul ajal. Keda köidab arhitektuur ja kuulsad nimed, siis just seal asub Eesti vanim puitehitis ja ühtlasi meie vanim säilinud puidust pühakoda, 1644. aastal ehitatud kirik.
Saare kõrgeimas punktis, Haubjerre mäel, seisab kuulsa inseneri Gustav Eiffeli kavandatud tuletorn – me kõik ju teame, mis torni sama mees Pariisi ehitas.
Öömaja leiab lehekülje puhkaruhnus.ee abil.
Prangli on tegelikult Viimsi vallale kuuluv saar, kuid kellele nüüd kas Viimis villad või “Uus-Mustamäe” silme ette tulevad, ei ole üldse ära arvanud, mis selles valla otsas toimub. Prangli on maailm omaette, mis tundub asuvat maailma servas. Tore on aga see, et Tallinna kesklinnast jõuab maailma servale paari tunniga.
Prangli on Põhja- Eesti ainuke põlisasustusega, päris oma traditsioonide ja külalislahke rahvaga paik – seal on elatud pidevalt üle 600 aasta. Tänaseks on püsielanikke umbes 100, märksa arvukamalt on hülgeid ja igasuguseod veelinde, viimaseid kokku 40 liigist.
Legendi järgi olnud Prangli mereröövlite saar ja röövlid elanud paksus kuusemetsas. Et nendest lahti saada, olevat see maha põletatud ja saarele kasvanud männimets. Mereröövlite varandus on siiani leidmata, matmispaigaks aga oletatavasti saare kõrgeim koht Kullamägi.
See suvi on Prangli jaoks kirjum ja rahvarohkem kui mitmed eelmised – ja põhjuseks ei ole mereröövlite varanduse otsijate hordid.
Kui seenehullude jaoks on Prangli tuntud kui rikkaliku saagiga maalapp, siis nälga ei jää ka need, kes korilusega kirglikult ei tegele. Suvel pakub maitseelamusi merevaatega SaareRootsu restoran.
Prangli laevagraafiku leiab leheküljelt veeteed.com ja majutust pakub saarel mitu kohta, näiteks Mardi Puhkemaja (mardipuhkemaja.ee) ja Praaga talu puhkemaja (praagapuhkemaja.com)
Nargen Festival on aastast 2006 Naissaarel toimuv muusikafestival, mille kunstiline juht on Tõnu Kaljuste. Kontserdikava on kirju ja saarele pääsemine ja saareelu ka hästi korarldatud: Nargenfestivali transpordipartner on aurik Katharina mis väljub Lennusadamast (kai A3)
Naissaarel on Nargenfestivali ürituste ajal avatud küüni juures puhvet. Tasuda saab sularahas.
Lisaks festivalile köidab Tallinnast ainult kümmekonna kilomeetri kaugusel asuv Naissaar ilusa liivaranna, matkaradade, militaarpärandiga. Miks mitte Pirita või Stroomi ranna asemel hoopis sinna üheks päevaks päevitama sõita.
