Üheksa päeva pikkune leinaperiood, mille Kuuba oma liidri surma järel välja kuulutas, mõjutab lähipäevadel küll üht-teist Havana elus, ent normaalne elub näib jätkuvat. Tunded on kahtlemata vastandlikud – on kindlasti kuubalasi, keda juhi surm vapustas, kuid paljud neist tunnevad diktaatori surma puhul ka kergendust. Samal ajal, kui Kuuba ametlikult leinab, on suurim väliskuubalaste kogukond Miamis nakatanud kogu linna peomeeleolusse.

Fideli järel riigi juhi kohale asuv vend Raoul Castro on näidanud üles selget huvi USA ja Kuuba suhete taastamise vastu. Selles valdkonnas hakkavad sündmused nüüd kiiremini arenema kohe kindlasti.

Lisaks kaupade vabale liikumisele toob see kaasa ka inimeste vabama liikumise – ehkki hetkel on USA kodanike jaoks Kuuba külastamine ikka veel keelatud. Kuuba on põnev ja avastamata sihtkohta miljonite ameeriklaste jaoks – kasvõi eksiilis elavate kuubalaste jaoks, kes pole saanud aastakümneid sünnimaale jäänud sõpru ja sugulasi külastada.
Ühelt poolt toob see kindasti kaasa uute lennuliinide avamise USAst , teisest küljest on paratamatult vältimatu ka hüppeline hotellitranspordi, giidide, restoranide jne hinnatõus.
Kuubal on seni käidud otsimas vanade aegade romantikat, mida kannavad edasi lagunevad vanad villad ja 50ndate autod. Majanduse kasvades see kõik paratamatult kaob, sest ehkki väga kaunid pildistamiseks, on need majad kohutavalt ebamugavad elamiseks.

Kas lisandub ka uusi turismiatraktsioone? Fideli kuulusrikast elu järgiv matkarada on muuseas juba avatud – ilmselt see lihtsalt pikeneb mõne punkti võrra.