Kes oleks uskunud, et see hotellidest koosnev betoondžungel Küprose lääneosas, mis on täis pubisid, hiina ja india restorane ja suveniiripoode, saaks endale sellise tiitli? Isegi patriootlikud kohalikud on hämmingus, kirjutab bbc.com.

Mida Euroopa Liit, mis kuluutirpealinnu valib, selles kohas küll nägi? Ent kaega natuke sügavamale – sõna otseses mõttes – ja saad vastuse. Ühe põldu kündnud talupoja tehtud juhuslik avastus 1966. aastal tõi päevavalgele hiiglasliku arheoloogilise ala sadama lähedal, kust praegu väljuvad klaaspõhjaga turistipaadid.

Nähtavale tuli terve Kreeka-Rooma linn, mille tähtsuses Kprose ajaloos pole vähimatki kahtlust, koos kõigi oma villade, teatrite, paleede, kindluse ja hauakambritega – üks suuremaid vanade roomlaste elupaiku Vahemere ääres.

Antiikajal nime all Nea Paphos tuntud linnast jäid vaid varemed. 4. sajandi julm maavärin, mis raputas suuremat osa Küprosest, jättis alles vaid kaunid, peaaegu puutumatuna püsinud masaiikpõrandad.

See on UNESCO hinnangul piisav põhjus, et Paphos peab olema maailmapärandi nimistus oma “Antiik-Kreeka mütoloogiale valgust heitva” mosaiigiga.
Need mosaiigid räägivad Thisbe ja Pyramose, Echo ja Narcissuse, Ganymede vägistamise, Apollo ja Daphne ja kogu Pantheoni jumalate lugusid hingematvalt kaunilt läbi mitmete tubade.

Tänaseks on Nea Paphose arheloogiline park avatud külastajatele kõikjalt maailmast.

Täna kasutatakse Küprosel Aphrodite nime et müüa ükskõik mida autorendist villadeni. Kuid kristluse eelsel ajal pöörduti selle nime poole hoopis teistel põhjustel: palverändurite hordid, kes templisse rändasid, hüüdsid tema poole enne templineidudega vahekorda astumist. Nii nägi välja seksiturism antiikajal.

Te võite ju mitte tahta seda uskuda, aga see ei muuda fakti, et rahvahulgad ei tulnud üksnes oma austust avaldama, nad tulid ka osa saama pöörastest festivalidest (mille Rooma imperaator keelas 400 aastal), mida tema auks korraldati – kus võõrastega seksimine polnud mitte lihtsalt võimalik vaid lausa kohustluslik.

Kaasaegsed reisijuhid võivad jääda tagasihoidlikuks Paphose riituste kirjeldamisel, aga Kreeka ajaloolane Herodotus, kes kirjutas Küprosest 5. sajandil e.Kr, paljastab hämmastava ajaloo: “Babüloonia kõige vastikum komme nõuab, et iga naine peab korra elus minema Aphrodite templisse ja olema võhivõõraga vahekorras vähemalt ühe korra oma elus.” Ajaloolase sõnul kehtis see kõigi naiste kohta, olgu nad rikkad või vaesed, ülemast või alamast klassist – ehkki rikkad naised sõitsid templisse tihti kinnistes kaarikutes.

“Naine ei saanud rahast keelduda. Kui võõras oli juba kord oma valiku langetanud ja raha tema sülle heitnud, oli ta kohustatud koos temaga templist väljuma ja vahekorda astuma.” Inetud naised pidid vahel ootama aastaid, enne kui keegi neile lähenes, lisas Herodotus üleannetul toonil.

Sama väidab ka James Frazeri monumentaalne teos religioonist: “Näib, et Küprosel pidid kõik naised enne abiellumist tegelema Aphrodite templis prostitutsiooniga,” kirjutab ta, lisades, et sama komme oli Babylonis, Bybloses ja Baalbekis ning nii Armeenias kui Türgis.

Mälestus rituaalidest, mis surid ilmselt väga aeglaselt välja vaatamata Rooma imperaatori keelule, püsisi veel sajandeid. Veel 1336. aastal hoiatas Saksa preester Sucheni Ludolph palverändureid, kes Paphosele suundusid, et: “Küprose pinnas ahvatleb mehi patustama.”.

Aphrodite või Venus, reaalne või müütiline ning tema samastamine viljakusega olevat Küprose esimese preester-kuninga teene.

Isegi 21. sajandil on Küprose elanikud nii sisse võetud Aphroditest, et nad räägivad siiralt, kuidas ta sündis Paphose rannikul.

Turistitele on poolkohustuslik käik Petra Tou Romiou kalju juurde, koos soovitusega fotoaparaat kaasa võtta – see on koht, kus Aphrodite merest sündis.
Kaamerad klõpsuvadki ja turistibussid vuravad edasi.

Aga Aphrodite nime kõikvõimsus pole kadunud tänagi ning on kindlustanud Paphosele Euroopa Kultuuripealinna tiitli ning viinud selle UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Tänu Aphroditele on Paphosel põhjust olla optimistlik uuestisünni osas, mis ehitaks taas üles oma antiikkultuuri väärilise linna.