Peale Bruneid pöördusime tagasi Filipiinide suurimale saarele Luzonile, et veeta seal oma viimase nädala.

Meie lend Manilast Laoagi muidugi hilines järjekordselt ligi kaks tundi. Kuna ostsime lennupileti varakult, siis maksime ühe pileti eest vaid 99 peesot pluss maksud ja jäime esimeseks ööks Laoagi linna.

Järgmisel päeval tegime linnatuuri kolmerattalise mootorrattaga ning üsna sihtimata sattusime peale Holy Day festivali pidustustele. Lapsed olid kõvasti vaeva näinud nii oma kostüümide, tantsude kui lauludega.

Nende kostüümid meenutasid natuke Sinulogi festivali, mida käisime paar aastat tagasi Cebu linnas vaatamas. Muidugi on sealne festival Filipiinide suurim ja kõvasti võimsam.

Laoag on aga pisike linn ja Ilocos Norte regiooni pealinn. Linna teedel võib läbisegi kolmerattaliste ja autodega kohata ka palju hobusekaarikuid.

Kahe tunni kaugusel Laoagist asub Ilocos Surri pealinn Vigan ning kuna bussipilet sinna maksab vaid 100 peesot ehk 1,7 eurot, siis loomulikult sõitsime ka sellesse mõnusasse linna paariks päevaks. Unesco maailmapärandi nimistusse kuuluvat ajaloolist Vigani kaunistab Hispaania koloniaalarhitektuur, tänavad on kaetud munakividega ja nende peal käib tihe liiklus hobusekaarikutega. Isegi kolmerattalistel mootorratastel sõitmine on seal keelatud. 

Antiigihuvilistel tasub üles otsida antiigipoed, kus on palju lahedat kraami. 

Vanalinn on tõeliselt ilus ja turiste on palju, kuid valgeid turiste kohtab tänavatel vähem. Ülekaalus on rohkem Aasia rändurid.

Hotelle on linnas tihedalt, kuid hinnad on kallimad. Hinnaklass on nagu Boracay saarel. Meie ilusa, kuid lärmaka hotelli öö vanalinnas maksis 2000 peesot ehk 33,5 eurot.

Tunnine linnatuur hobukaarikul maksab 150 peesot ja sisaldab külastust Saint Paulsi katedraali, savipottide turu külastust ja ringsõitu vanalinnas. Kui kaunist vanalinnast lõpuks isu täis, siis võib sõita 5 km kaugusele Mindoro randa, kus saab ka edukalt surfata. Päev pärast meie lahkumist toimus seal surfivõistlus, kus osales ka meie kohalik sõber Bong Boracay saarelt. Ta võitis, mille puhul palju õnne ka meie poolt.

Vigan meeldis meile väga ja meenutas isegi natukene meie lemmiklinna Hoi Ani Vietnamis.

Nüüd ootab aga ees kuuetunnine bussisõit Baguiosse, kust liigume juba edasi Banauele ja plaanime külastada Batadi riisiterrasse.