Dubrovniku reisijuht

Reisiekspert Jane Foster annab põhjaliku ülevaate Dubrovnikust ning sellest, millal ja kuidas sinna minna. Foster on reisikirjanik, kes elab Ateenas ja Dubrovnikus. Ta on Balkani, Horvaatia ja Kreeka reisijuhtide autor ning kirjutab artikleid ka Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide ajalehtedele. Fosteril on kõrgharidus arhitektuuri erialal ning ta räägib inglise, itaalia, horvaadi ja kreeka keelt.

Miks minna

Oma väga hea asukohaga, kust avaneb vaade rahulikule Aadria merele, on Dubrovnik üks ilusamaid müüriga ümbritsetud vanalinnu maailmas. Kunagi oli Dubrovnik merekaubanduse vabariigi Ragusa (1358–1808) pealinn, nüüd kuulub ajalooline linn UNESCO maailmapärandi nimekirja ning on üks väärtuslikemaid kohti Horvaatias.

Kuldsel ajastul ehk 16. sajandil olid Dubrovnikul konsulaadid enam kui 50s sadamas ning üks maailma suurimaid kaubalaevastikke.

Tänapäeval käivad inimesed siin aga puhkamas, mitte niiväga kaubitsemas. Peamine tõmbenumber on ainult jalakäijatele avatud vanalinn, kus leidub hulgaliselt paleesid ja barokkstiilis kirikuid, mida valvavad endiselt tugevad keskaegsed kaitserajatised.

Lisades sellele kõigele rannad, puhta mere, väikesed mõnusad söögikohad, mis pakuvad värskeid mereande, šikid viietärnihotellid ja seiklusspordikeskused, saabki kokku ühe korraliku ideaalpuhkuse. Niisiis on selge, miks on selliseid kuulsusi nagu John Malkovichi, Mickey Rourke’i, Beyonce’i ja Eva Longoriat viimasel ajal just Dubrovnikus nähtud.

Kedagi ei paista kõigutavat ka fakt, et hinnad on siin pea kahekordsed võrreldes ülejäänud Horvaatiaga. Aastal 2008 oli Dubrovnik kruiisilaevade külastatavuse poolest kümnes sadam maailmas: 650 laeva tõid kohale umbes 850 000 turisti.

Numbrid aina kerkisid ning 2012. aastal ületati miljoni piir. Et vältida ülerahvastumist, on linn kruiisifirmadega kokku leppinud, et päevas maabub kõige rohkem 7000 reisijat.

Millal minna

Enamiku inimeste jaoks sobiks kõige paremini mai-juuni või september-oktoober. Siis on ilm päikseline, meri ujumiseks soe ning hotellid, restoranid ja vaatamisväärsused avatud, ent ilma rahvamassideta.

Tipphooajal juulis-augustis on Dubrovniku vallutanud turistid täielikult: hotellide hinnad on laes, restoranidesse ja randadesse pole võimalik pääseda. Ent samas saab just siis nautida Dubrovniku suvefestivali ja glamuurset ööelu.

Novembrist aprillini on samuti mõnus, ent mõned kohad on siis suletud ja ilm võib alt vedada.

Kuidas kohale jõuda

Kruiisid: kruiisilaevad maabuvad Gruži sadamas (www.portdubrovnik.hr) 2,5 km kaugusel vanalinnast. Süstikbussid viivad reisijad 10 minutiga sadamast vanalinna. Nende graafik ja hind sõltub kruiisilaeva operaatorfirmast. Taksod on ka olemas. Mõned kruiisifirmad pakuvad võimalust sõita paadiga ümber keskaegse linnamüüri Gruži sadamast vanalinna sadamasse.

Rongid: Dubrovnikus paraku raudteed ei ole.

Sõit lennujaamast linna

Dubrovniku lennujaam (www.airport-dubrovnik.hr) asub kesklinnast umbes 20 km kagus. Lennujaama bussiteenust pakub Atlas. Nende busside graafik ühildub saabuvate lendudega ning reisijad viiakse vanalinna vahetus läheduses asuva Pile värava juurde või Dubrovniku bussijaama, mis asub praamisadama kõrval. Pilet maksab 35 kunat (4,7 eurot). Taksosõit maksab umbes 200 kunat (27 eurot).

Kuidas liikuda

Ühistransport: Dubrovniku vanalinn on ainult jalakäijatele ja asub sadamast 2,5 km kaugusel. Sinna saab bussidega nr 1, 3 või 6 (www.libertasdubrovnik.hr). Pileti hind on juhilt ostes 15 kunat (2 eurot) ning ajalehekioskist 12 kunat. 24 tunni pilet maksab 30 kunat (4 eurot). Alati on võimalik ka jalutada. See võtab aega umbes 25 minutit.

Autorent: Dubrovnikus on mugavam liikuda ilma autota. Vanalinn on ainult jalakäijatele ja linnamüüri lähedale parkimine väga keeruline. Isegi kui soovite linnast kaugemale sõita, oleks mugavam liikuda bussi või praamiga, välja arvatud juhul, kui teie sihtkoht jääb nendest marsruutidest kõrvale. Vaadake veebilehte www.travelsupermarket.com, kus saab võrrelda üüriautode hindu.

Kohalikud seadused ja tavad

Ärge mainige sõda. See on endiselt õrn teema ja kuna paljudel peredel on juuri nii ühel kui ka teisel pool, on parim vältida diskussioone teemal, kumb pool oli õige ja kumb vale.

Nudism on lubatud mõnel eraldatud rannal, tavaliselt märgitud FKK (saksakeelsest sõnast Freikörperkultur, mis tähendab vaba keha kultuuri). Teistes randades on topless-päevitamine lubatud, aga mitte soovitatav.

Autotuled peavad sõitmise ajal põlema ööpäev läbi.

Hea teada

Horvaatia hädaabinumber: 112
Dubrovniku turismiinfokeskus: Brsalje 5 (kohe vanalinna juures, Pile värava lähedal); tel 00 385 (0) 2032 3887 ja 312 011; www.tzdubrovnik.hr. Avatud iga päev 8.00–20.00.
Valuuta: kuna (Kn)
Pidage meeles, et kuigi Horvaatiast saab 1. juulil 2013 ELi liige, ei tule seal kohe euro käibele.
Suunakood: 00 385

Pea meeles, et suur osa põhilistest vaatamisväärsustest on koondunud vaid jalakäijatele lubatud vanalinna linnamüüri sisse.

Linnamüür

Dubvrovniku külastamisel on keskaegne linnamüür lausa kohustuslik vaatamisväärsus ja seda saab kõige paremini uudistada tehes jalutuskäik mööda kahe kilomeetri pikkust parapetti. Siit saab suurepäraseid fotosid, kuna vaated nii merele kui vanalinnale vahelduvad pidevalt. Keskmiselt 24 m kõrge ja 6 m lai linnamüür ehitati juba 13. sajandil. 15. sajandil tehti mitmeid lisaehitisi, sh. imposantsed tornid, mis pidid linna kaitsma türklaste eest.

Aadress: Placa (müüri peasissekäik Pile värava juures)
Kontakttelefon: 020 638 800
Lahtioleku kellaajad: Iga päev 8.00-19.00 (suvel); 10.00-15.00 (talvel)
Piletid: 90 Kn

Rectori palee ja Kultuuriloo muuseum

Ragusa vabariigi ajal elas selle hoone. Teisel korrusel riigijuht Rector. Tema ametiaeg kestis ühe kuu ning kogu selle aja oli ta kohustatud (ilma oma pereta) veetma just siin. Tema korteris on nüüd Kultuuriloo muuseum, kus saab näha tolle perioodi mööblit ja riideid ning ka Ragusa aristokraatide maale. Esimesel korrusel asusid Nõukogu nõupidamissaalid, relvaladu, püssirohu kauplus ning vangikamber. Hoone ise pärineb 15. sajandist, kuigi hiljem lisati nii renessanss- kui barokkstiilis elemente.

Aadress: Pred Dvorom 3
Kontakt: 00 385 20 321422, www.dumus.hr
Lahtioleku kellaajad: Iga päev 9.00 - 18.00 (suvel); Esmaspäevast laupäevani 9.00 - 16.00 (talvel)
Piletid: 70 Kn. Tegu on ühispiletiga, millega saate sisse nii Kultuuriloo muuseumi kui Meremuuseumi.

Meremuuseum

Ragusa suured varandused pärinesid kaubalaevandusest ning 16. sajandil oli see oma 180 laeva ja 4000 meremehega maailma üks suurimaid laevastikke. Siin, Püha Johannese kindluses, mis valvab vanasadama sissepääsu, saab jälgida, kuidas tekkisid vabariigi laevastikujõud. Väljapanekute hulgas on nii mudellaevu, madruste kostüüme, navigatsiooniseadmeid, lippe kui ka kaarte.

Aadress: Tvrdja Sv Ivana
Kontakt: 00 385 20 323904, www.dumus.hr
Lahtioleku kellaajad: Teisipäevast pühapäevani 9.00 - 18.00 (suvel); Teisipäevast pühapäevani 9.00 - 16.00 (talvel)
Piletid: 70 Kn. Tegu on ühispiletiga, millega saate sisse nii Meremuuseumi kui
Kultuuriloo muuseumi.

Piiridega sõjafotod (War Photo Limited)

Dubrovniku visad kindlustised on saanud erinevate sajandite jooksul kõvasti vatti, kõige viimati Jugoslaavia verise jagunemise ajal. See modernne galerii on pühendunud fotoajakirjandusele maailma eri paikade sõjatsoonidest eesmärgiga pakkuda sõltumatuid ja inimlikke raporteid. Kõige hiljutisemad näitused on olnud "Troubled Islam" (uuris tsiviilelanike elusid Bosnias, Palestiinas, Iraakis, Tšetseenias ja Afganistaanis), "Purple Hearts" (vaatles välismaal sõdinud USA sõdurite sõjajärgset elu) ning ‘Srebrenica Genocide 11/07/95’ (dokumenteeris Bosnia sõja kõige jubedamaid hetki).

Aadress: Antuninska 6
Kontakt: 00 385 20 322166, www.warphotoltd.com
Lahtioleku kellaajad: Iga päev 10.00 - 22.00 (juuni-september); teisipäevast pühapäevani 10.00-16.00 (mais ja oktoobris); suletud novembrist aprillini
Piletid: 30Kn

Dubrovniku köisraudtee

2010. aasta juulis avatud köisraudtee on keskaegse Dubrovniku jaoks üllatavalt ultramoodne lõbustus. Sel vanalinna vahetus läheduses asuval ja madalast jaamast väljuval raudteel on kaks kerget ja õhulist vagunit, kuhu mõlemisse mahub kuni 30 inimest ning mis viib sõitjaid regulaarselt 3 minutiga Srdj'i mäe tippu (405 m).

Mäe otsast on fantastiliselt ilusad vaated vanalinnale, merele ja saartele ning lisaks saab siin nautida imelisi päikeseloojanguid. Siin asuvad ka restoran, kohvik ja suveniiripood. Kui naudid matkamist, siis võid üles tulla köisraudteed pidi ning seejärel alla minekuks jalutuskäigu teha. Sobilik ka lastele.

Aadress: Frana Supila 35a
Kontakt: 00 385 20 325393, www.dubrovnikcablecar.com
Lahtioleku kellaajad: Juunist augustini 9.00 - kesköö, septembris 9.00 - 22.00, oktoobris ja aprillis 9.00 - 20.00, novembris, veebruaris ja märtsis 9.00 - 17.00, detsembrist jaanuarini 9.00-16.00
Piletid: 50 Kn (£5.60) üks ots; 94Kn (£10.50) edasi-tagasi.

Ston ja Korčula saar

Mööda rannikut kulgevad bussiekskursioonid (kestus 12 tundi) viivad reisijad 15. sajandi Trsteno puukooli, mis on merevaatega mäeküljele ehitatud armas purskkaevudega renessanssaed. Seejärel jõutakse Stoni, mis tegelikult koosneb kahest külast: Mali Son ja Veli Ston. Neid mõlemaid kaitseb ja ühendab 5 km pikkune kaitsemüür, mis ehitati 14. ja 15. sajandil takistamaks Otomani türklasi oma territooriumiga Pelješaci poolsaarele laienemast.

Ston on kuulus oma suurepäraste värskete austrite ja rannakarpide poolest, mida serveeritakse veelähistes restoranides. Enne Dubrovnikusse tagasipöördumist külastatakse Korčula saart, kus saab näha ilusat keskaegse müüriga vanalinna. (www.atlas-croatia.com; mai-oktoober, 485 Kn)

Kajakkidega Lokrumi

Aadria ranniku avastamiseks on merekajakid suurepärane valik. Poolepäevased ekskursioonid (3h) koos juhendajatega alustavad Lovrijenaci kindluse (asub linnamüüri taga Pile värava lähedal) jalamilt ja tiirlevad ümber Dubrovniku keskaegsete müüride kuni jõuavad väiksele, kuid lopsakale Lokrumi saarele. Siin tehakse peatus Betina rannas, kus on võimalus snorgeldada või botaanikaaia võlusid avastada. Võta kaasa ujumisriided ja käterätt. (

www.adventuredalmatia.com

; maist oktoobrini, 230 Kn). Sobilik lastele (12-aastased ja vanemad).

Hommikuti tasub põigata Gundulićeva Poljana vabaõhuturule. Suveniiride hankimiseks mine Dubrovačka Kućasse (Svetog Dominika 2). Klassikalise kingituse - siidilipus ostmiseks mine aga Boutique Croatasse (Pred Dvorom 2, www.croata.hr).

Söögiks on vahemereannid - kaheksajalasalat, must risotto, värskelt püütud ja grillitud kala.