Lumepuudus ähvardab Alpide suusakuurortide tegevuse lõpetada: tulevikus saavad suusatamist lubada vaid ülirikkad

Alpides ei ole lund ja Šveitsis on temperatuur tõusnud koguni 20 kraadini, vahendab BBC.

Šveitsi suusakuurordis Adelbodenis mõõdeti jaanuaris läbi aegade kõrgeim temperatuur, mis kunagi põhjapoolsetel Alpidel kindlaks tehtud.

Järgmisel nädalavahetusel peaks Alpidel toimuma suusatamise MM, kuid selle toimumise osas ollakse aga skeptilised, kuna lund pole ning temperatuur on tavapärasest oluliselt kõrgem.

Isegi 2000 meetri kõrgusel oli temperatuur üle nulli, mis on sealses piirkonnas väga ebatavaline. Siiski on kuulus Chuenisbärgli rada lõpuks suurtel slaalomiüritustel kasutamiseks heaks kiidetud, sest kasutatakse kunstlund.

Ebatavaliselt soojad ja niisked ilmad Alpidel on suusahooaja alguse tõelise löögi alla seadnud. Austrias sadas Salzburgi ümbruses asuvates kuurortides lund viimati kuu aega tagasi. Prantsusmaal Chamonix’s on puudus lumekahuritest, kuna nende kütuseks napib vajalikku vett. Šveitsis on mõned kuurordid avanud isegi suvised rattarajad, mujal kuurortides on aga mäetõstukid määramata ajaks seisma pandud.

Kliimaekspertide sõnul ei peaks praegune soe jaanuari ilm inimesi üllatama, kuna nad on varem hoiatanud, et globaalne soojenemine põhjustab soojemaid ja niiskemaid talvesid. Nagu Alpide liustike kahanemise puhul, näib ka suusakuurortide elujõuetuks muutumise kiirus üha suurenevat.

Veel paar aastat tagasi hoiatati Šveitsi kuurorte, et suusatamine alla 1000 meetri muutub aja jooksul tõenäoliselt võimatuks, kuna globaalne temperatuur tõuseb. Sel nädalal suleti ka 1500 meetri kõrgusel asuv Splügeni kuurort, mida peeti lumekindlaks.

Baseli ülikooli uus uuring hoiatab pikemas perspektiivis, et suusakuurordid peavad järjest rohkem kasutama kunstlund, et tegutsemisega jätkata. See aga suurendab veetarbimist kuni 80%, mis võib omakorda põhjustada konflikti talisporditööstuse ja kohalike kogukondade vahel, kelle energia pärineb hüdroenergiast.

Uuring ennustab ka suusatamise hinna suurt tõusu, kuna kuurordid lähevad nõlvade säilitamiseks üle üha kallimatele viisidele. Sajandi lõpuks kardetakse, et suusatamine kui spordiala jääb ainult väga rikastele.

Sellest tingituna on Alpis asuvad suusakuurordid ärevil ning mures tuleviku pärast. Pärast kaheaastast pandeemia tõttu vähenenud sissetulekut lootsid nad, et olukord stabiliseerub, kuid toimunud on oodatust vastupidine.