Kahe lapse ema: mis häda on kõigil viimase hetke pakkumistega Egiptusesse lennata? Eestis on nii hea!

Reisijuhile kirjutas kahe lapse ema Maria, keda paneb kulmu kergitama trall, mis hakkab pihta tema tuttavate peredes kohe, kui algab koolivaheaeg. Enamik tema sõbrannadest lendab kähku lastega Egiptusesse kõik-hinnas hotelli, põhjendusega, et seal on lastel tegevust ja endal on nii hea kokteil näpus basseini ääres lõõgastuda.

„Olen seda juba aastaid mõelnud ja eriti tugevalt tulebki see mõte esile vahetult enne koolivaheaegasid. Nagu ka paljud teised töötavad emad, olen ka mina enamasti üritanud oma puhkust sättida laste koolivaheaegadele – kui see ei õnnestu, on mu mees puhkust võtnud. Lapsi on meil kaks tükki, ühel on käsil lasteaia viimane aasta ja teine on kolmandas klassis. Koolivaheajad on mu meelest nii head perioodid, et peaaegu täielikult lastele pühenduda, nendega metsas hulkumas käia, vaikust kuulata, koos raamatuid lugeda, võtta päriselt see aeg, et nende jaoks olemas olla. Argipäevarutiin, ehk vara üles, lapsed kooli ja lasteaeda, nende trennid, õppimise kontrollimine ja aitamine, söögitegemine... Sinna sisse on nii lihtne ära kaduda ja sellepärast olengi võtnud teadliku lähenemise, et koolivaheaegadel võtta rahulikult ja olla olemas.

Reisimise osas on mind üldse vallanud alati kahetised tunded – oleme küll majanduslikult tavalisel järjel perekond, aga käsi kohe üldse ei tõuse lennupileteid ostma. Mul on tõesti veider kuulata oma sõbrannade juttu, milline suur häda neil on pidevalt leida Egiptusesse või Türki viimase hetke pakkumisi. Minu meelest on Eestis nii hea ja rahulik puhata, eriti veel koos lastega. Sõbrannadel on huvitav mentaliteet ka koolivaheaegadeks – ruttu-ruttu piletid hotelli, kus kõik on hinnas. Kindlasti peab olema meelelahutaja, kes tundide kaupa lastega tegeleks, et ise saaks samal ajal kokteil näpus, jalad taeva poole peesitada. Olgu, kujutan ette, et see võib olla tõesti lõõgastav, aga mul endal tekib küll küsimus, et millal siis lastele kvaliteetaega pühendatakse?

Minul ja mu mehel on igatahes välja kujunenud kindel plaan – võtame tulevikus mõne reisi ette küll, kuid siis, kui lapsed on piisavalt suured. Jah, nad ei ole enam 2–4-aastased põnnid, kes reisidest väga midagi ei mäletaks, aga arvan pigem, et kui nad on teismelised, siis on paras aeg. Kui ei ole enam ootamatuid jonnituure. Sõbrannad, kes Egiptuse perepuhkuselt tagasi tulevad, tunduvad alati selle nädala jooksul olevat palju vanemaks jäänud. Mitmeid neist olen korduvalt kuulnud ka õhkamas: „Ei kunagi enam!“ Ja siis mõne kuu pärast uuesti...

Et see kõik ei tunduks nii kritiseeriv, siis ma tahaks südamele panna ainult üht – selle asemel, et pidevalt välismaale põgeneda, võtke puhkuse ajal hetk, et rahus koduümbrust avastada ja lapsi päriselt kuulata. Võite nädala lõpus avastada, et olete vägagi välja puhanud ja oma lapsi samuti paremini tundma õppinud!“