Motril on 60 000 elanikuga linn, mis asub meie Hispaania lõunaranniku pikaajalisest peatuspaigast Torrenueva Costast 10-minutilise autosõidu kaugusel. Käime seal suuremas toidupoes ja Burger Kingi nosimas. Sellel saatuslikul päeval olin meili teel broneerinud endale Motrili südalinnas näohoolduse aja.

Politseijaoskonnas polnudki ilusalongi

Tundus, et inglise keelt salongis ei räägita, aga Google Translate aitas mul meili teel mure kirjeldada ning mulle kinnitati, et saame keeleoskuse puudumisest olenemata kenasti hakkama.

Google Maps juhatas mulle tee kätte ja parkisin auto lähedal asuvasse parkimismajja. Hakkasin salongi otsima, mis ei paistnud ega paistnud. Google viis mu hoopis kohalikku politseijaoskonda, kus kerge muigega selgitati mulle: „Ei, hea señora, ilusalong siin küll ei asu!“

Helistasin salongi, aga ei mõistnud, mida proua telefoni teel selgitas. Saatsin meili, et olen eksinud ning Google Maps juhatab mu valesse kohta. Sellele ei laekunud vastust ning kuna pool tundi hakkas broneeringu algusajast juba mööduma, siis lõin käega ja läksin hoopis Motrili avastama.

Motrili vaateid
Motrili vaateid
Motrili vaateid
Motrili vaateid

Kuskil kaks tundi uitasin ringi, tegin pilte, käisin paaris-kolmes poes. Imetlesin peaaegu majade kõrguseks kasvanud kaktuseid ning kurvastasin tee äärde visatud rämpsu üle. Lõpuks hakkas kõht tunda andma ning otsisin söögikohta. Tükk aega otsisin, sest ei tahtnud autotee ääres terrassil istuda. Leidsin viimaks hubasema nurgataguse koha.

Südamlik tutvumine Manuelaga

Tellisin ühe joogi ja paar tapast (joogi kõrval käiv suupiste). PS. Enamasti on üks tapas joogi hinna sees, mis võimaldab soodsalt midagi kõhtu saada. Rääkisin paar sõna telefonis Ukuga juttu, et kinnitada talle – hakkan varsti tulema, kui järsku koputas keegi mulle õlale ja küsis: „Tu Helena?“ (hispaania k. „Oled sa Helena?“). „Soy Manuela, facial!“ (hispaania k. „Olen Manuela, näohooldusest“).

Olin hetkega ähmi täis ja oskasin ainult öelda: „Si, si, si, si.“ Peas keerles sada küsimust nagu „Mis just juhtus?“, „Kuidas ta mu leidis ja ära tundis?“, „Ega ta mind terve selle aja linna pealt ei otsinud?“ See oli küll esimene kord, kui iluteenindaja mind niiviisi linna peal taga ajab! Pealegi oleme me suvalisel terrassil kümnetest. Linna peal ringi liikumas sadu inimesi, sest oli lõunaaeg ja ilm soe ning päikseline.

Tuli välja, et ta on Manoli Molina ilusalongi omanik ja otsis samuti lõunaajal söögikohta nagu minagi. Juhtus minu kõrvale istuma, kuulis mu telefonikõne, vaatas näonahka (aitäh, punnid!) ning küsis pikemalt mõtlemata, ega ma Helena pole. Selline saatuse vingerpuss! Olime ausalt mõlemad rõõmsad, aga veel enam hämmingus.

Manuela Google Translate’iga mulle midagi tõlkimas. Niimoodi me vestlesime.


Manuela on äärmiselt soe ja heasüdamlik inimene. Teineteist me väga ei mõistnud, kuid elagu Google Translate, mis aitas meil kõigest rääkida. Sain teada salongi õige asukoha. Olin sellest isegi märkamatult korra mööda kõndinud. Samuti, et tema tütred elavad välismaal – üks Luksemburgis ja teine Saudi-Araabias ning tal on lapselapsed. Istusime seal veel tükkaega. Manuela oli nii lahke ja õpetas mulle nii mõnegi hispaania keelse väljendi. Iga natukese aja tagant imestasime koos selle saatusevingerpussi üle, mis meil teineteist leida aitas.

Mõlemad rõõmsad ootamatu kohtumise üle.

Kohtumine rüblikutega

Manuela kinnitas mulle, et oleks võinud mulle politseijaoskonda järgi tulla, kui oleksin ta seal ära oodanud, aga mina ei saanud ju aru, mis ta mulle telefoni teel rääkinud oli. Naersime selle peale. Enne kui ta edasi kiirustas, kutsus ta meid perega Granada randa ja rannabaari päikeseloojangut vaatama, kuhu me ka rõõmsalt õhtul sammud seadsime. Ta ise elab sealsamas kõrval. Manuela tegeles Tormi ja Luunaga nagu oma lastelastega – mängis ja joonistas andnult. Rüblikud olid temast vaimustuses ja mina niisamuti.

Manuela aitab rüblikutel puutüvel turnida.

Sain muuhulgas teada, et nii Motril kui ka meie Torrenueva Costa kodu on kohalike paigad, kuhu väga palju välismaalasi ei satu. Sellepärast ei räägita siin ka inglise keelt. Näiteks 1 tunni ja 20-minutilise sõidu kaugusel Malagas, aga ka rannikuäärses Benalmadenas on hoopis teised lood. Sealne piirkond on rahvaste paabel, kus inglise keel on suisa kohustuslik ning menüüd leiad lisaks veel prantsuse, soome ja saksa keeles. Siinkandis googeldan toidulauas roogade nimesid, et aru saada, mida tellida.

Inimesed Motrilis ja selle ümbruses pidid olema abivalmid ja sõbralikud ning seda tõestas Manuela küll nende kõigi eest! Näohooldus toimus mõned päevad hiljem ja jäin sellega enam kui rahule. Manuela selgitas mulle ülipüüdlikult, põhjalikult ja aeglaselt ning osati ka Translate’i abil, kuidas oma näonahaga ümber käima pean ja mis seda mõjutab. Ta suisa nõudis, et saadaksin talle edaspidi oma näonahast pilte, et ta saaks sobivaid tooteid ja hooldusi soovitada. Tuleb välja, et mul on nüüd Hispaania lõunarannikul oma dermatoloog-iluteenindaja. Milline multi-kulti maailm!

Manuela peale minu 1,5-tunnist näohooldust ja umbes tunnikene kestnud selgitustööd, mis nahaga toimub ja kuidas sellega edasi tegeleda.

Kaks blondi neiut - Lea ja Luuna

Sellega see armas lugu ei lõppenud. Manuela tütar Luksemburgist tuli oma ligi kolmeaastase tütrega emale külla ja saime nendegagi korraks kokku. Luuna ja Lea – kaks blondi tütarlast - said koheselt hästi läbi ja leidsid ühise keele. Minu rüblikud olid hirmus rõõmsad Manuela taasnägemise üle. Mina nautisin seda mürglit täis vaatepilti, väikese rannabaari võlusid, kus kokku saime, ja meeldivat seltskonda. Nüüd oli mul võimalus kellegagi inglise keeles rääkida!

Uurisin Manuela tütrelt, mis viis tema ja ta hispaanlasest abikaasa välismaale elama. Nad leidsid, et ambitsioonikatel inimestel pole tšillil lõunarannikul piisavalt väljakutseid. Nende ainuke väljavaade oleks olnud elu ja väljakutsuv töö Madridis, aga sellele eelistasid noored mõnda teist Euroopa linna. Kui keemiainsenerist perepea Luksemburgis töökoha sai, siis sinna ka pere kolis. Meie aga ootame kogu seda punti pikisilmi Eestisse külla ja loodame, et saatuse sõrm on siin sama helde nagu siis, kui ta Manuela rahvarohketel Motrili südalinna tänavatel minuni juhatas. Elagu südamlikud kohtumised ning avatud, rõõmsad ja heatahtlikud inimesed nagu Manuela!

Jooksvalt saate meie seiklustel ikka silma peal hoida @helenatomikas Instagrami kaudu. Ootan teie tagasi(ehk edasi-)sidet, mõtteid, küsimusi või reisikogemusi oma Instagrami kirjakasti!

Jaga
Kommentaarid