MINU RUMEENIA | Mulle meeldib suhelda füüsilise kontakti kaudu — näiteks maas rullides või üksteist kinni sidudes

Avaldame katkendi Tiina Söödi raamatust „Minu Rumeenia. Absurdi armunud“, kirjastuselt Petrone Print.

Bukarestis veedetud aja jooksul avastasin nördimusega, et mul ei olnud mitte mingeid hobisid. Austrias elades oli kunstiga tegelemine nii kõikehõlmav, et mulle tundus lausa absurdne, kui mu käest küsiti, et mis ma vabal ajal teen? Mis vabal ajal? Mul ei olnud mitte mingit vaba aega. Kui ma õhtul teatrisse läksin, siis selleks, et end uute trendidega kurssi viia, kui ma midagi lugesin, siis ikka erialast kirjandust, näituste avamistel käisin eelkõige „nägu näitamas“, et säilitada kontakt kohaliku kunstimaastikuga.

Bukarestis on mu elu rahulikum ja olen saanud mõelda, mis minu jaoks üldse oluline on ja kuidas ma tahan oma aega veeta.

Tundsin, et mul on vaja uut hobi, mida ma teen ainult oma rõõmuks ja millest ei ole mitte mingit muud mõistlikku kasu. Lisaks otsisin hobi, kus saaks inimestega suhelda.

Peatselt leidsingi uue kire, kohast, kust poleks iial otsidagi osanud. Ühel järjekordsel kunstiüritusel, mille idee oli kokku tuua eri valdkondade artiste, sattusin shibari etteastet nägema. Shibari on jaapani juurtega sidumiskunst, bondage* -praktika, kus üks inimene seob köite abil teist inimest kinni. Seotavad mustrid on keerulised ja esteetiliselt meeldivad. Eriti oskuslikud köitjad on võimelised seotava nööre pidi üles riputama ja etteaste akrobaatika piirimaile tooma. Shibari võib olla erootiline või platooniline, sõbralik ja soe või siis sadistlik, turvatunnet või valu tekitav, sportlik või kunstiline praktika.

Pärast etteastet läksin arglikult siduja juurde, et uurida, kus seda kunsti õppida saaks. Varsti olingi shibari töötubade regulaarne osaleja ja musterõpilane. Sukeldusin sidujate omapärasesse kogukonda. Sidumine on osa fetiš- ja BDSMi kultuurist ning muidugi on kõik asjassepuutuv suur tabuteema, eriti Rumeenia konservatiivses ühiskonnas. Seetõttu on paljude BDSMi kogukonna liikmete jaoks oma identiteedi saladuses hoidmine möödapääsmatu – suhtlemisel internetis ja päriselus kasutatakse enamasti hüüdnimesid. Nii on mul tuttavad, nagu näiteks Võlur, Kuivik, Nurjatu, Väike Paprika, Magushapu, Petersell, Preili G ja Päikesevari*.

Sidumiskunst on palju keerulisem, kui ma ettegi kujutada oskasin. Mustrite meeldejätmine on lihtne, aga vilumus köies õige pinge leida, erinevate sõlmede ja haakide loogikast aru saamine ja ettenägelikkus, kuidas köis erinevates olukordades käitub, on kunst, mille õppimine võtab aastaid. Hädavajalikud on ka teadmised võimalikest ohtudest ja kuidas neid vältida, anatoomiast ja ettevaatusabinõudest. Vähem oluline pole oskus meeleolu luua, seotavaga suhelda ja teda läbi selle intensiivse kogemuse juhtida.

Shibari on nõudlik nii siduja kui ka modelli või nagu seotavat kogukonnas kutsutakse – jänku – jaoks. Meisterlik riputamine jätab mulje, nagu hõljuks modell põranda kohal kergelt nagu udusuleke. Tegelikult võib see olla väga valus ja ebamugav ning nõuab päris suurt füüsilist pingutust.

Shibari on omaette subkultuur ega piirdu kaugeltki mitte magamistoa mängudega (kuigi ka see on osa sidumismaailmast). Igal meistril on oma stiil. Sidumissessioonid toimuvad tihti publiku ees, kus lavastatakse see intiimne kogemus vaatemänguks. Üle maailma toimuvad festivalid ja töötoad, mis erineva tasemega sidujaid kokku toovad.

Mind isiklikult huvitab nii sidumine kui seotud saamine ja mõlemapidine dünaamika kahe inimese vahel. Mind köidab shibari juures palju erinevaid aspekte. Näiteks käeline osavus – oskus erinevaid sõlmi, haake ja rakmeid siduda. Tihti võrdlen sidumist keeleõppimisega – see nõuab pikka ja pidevat harjutamist, kuid kui tasapisi näed, kuidas su oskused edenevad, on see väga rahuldustpakkuv.

Veel meeldib mulle shibari mängulisus ja loomingulisus. Kõige olulisem on aga side ning vastastikune usaldus siduja ja seotava vahel. Minu jaoks on lihtsam inimestega suhelda füüsilise kontakti kui sõnade kaudu: näiteks maas rullides, üksteist köie sisse mähkides või lae alla riputades.

* Bondage – kinnisidumine või aheldamine (inglise k)

** BDSM (B – kinnisidumine või aheldamine (inglise k bondage); D – distsipliin; D/s – domineerimine ja allumine (ingl submission); SM – sadomasohhism) on termin, mis koondab nõusolevate partnerite tegevusi erootiliste, esteetiliste või kehaliste aistingute tekitamise eesmärgil.

*** Anonüümsuse huvides on hüüdnimed tõlgitud ja mõnevõrra muudetud.