FOTOD | Vaata, millised Eesti paigad said maailma rohelugude esisaja hulka
Üle maailma kestlikku turismi arendav organisatsioon Green Destinations valis nelja Eesti paiga lood juba kolmandat aastat järjest kestlike sihtkohtade esisaja nimekirja.
„Kui tavaliselt taotleb rohesertifikaate ettevõte, siis Green Destinationsi ametliku partnerina aitame rohelises võtmes arendada Eesti sihtkohti tervikuna,“ selgitab EASi ja Kredexi ühendasutuse turismijuht Rainer Aavik.
Järvamaad esindab Kirna mõisa lugu „Läbi lillede kogukonna südamesse ja populaarseks turismiobjektiks“. Kõik sai alguse hoopiski õnnetusest, kui 2019. aasta uusaastaõhtul maandus Nurmiko aeda ilutulestiku rakett ja süttisid kasvuhooned. 200 000 tulbisibulat päästeti ja toodi Kirna mõisa aeda. Kestliku turismi eksperdid, kes hindavad sihtkohtade lugusid kõikjal maailmas, andsid hinnangu: „See näide inspireeris, kuidas traagilist sündmust vaadelda positiivse nurga alt ja see positiivne nurk sihtkoha populaarsuse heaks ära kasutada.“
Hiiumaa tänavune lugu räägib elektrijalgrataste renditeenuse arendamisest ja nende laadimismajadest, mis töötavad päikeseenergial. Projekti eestvedaja on Peep Lillemägi MTÜst Ungrukivi Selts. Trian-S nime kandvate paviljonide projekti autor on Hiiumaal Soonlepas tegutsev Tõnis Kasemägi, kes on juba aastaid tegelenud autonoomsete energiaallikatega hoonete väljamõtlemise ning rajamisega.
Saaremaa loo keskne persoon on Taavo Kuusiku ja MTÜ Saaremaa Kalavaru. Kuusiku õpetab külalisi ja lapsi vastutustundlikult kalastama ja kala väärindama. Saaremaa Kalavaru tegeleb lisaks teadlikkuse tõstmisele ka kalavarude taastamisega. Peale selle on Taavo Käbruotsa Puhketalu peremees, kes suunab iga külastaja ööbimise tasust kindla protsendi Saaremaa Kalavaru arvele.
Tartu osales sel aastal konkursil keskkonnasõbralike ürituste korraldamise juhendiga, mis pole vaid paberile jääv soovituste kogu: kõik kultuuripealinn Tartu 2024 programmi kuuluvad üritused on korraldatud keskkonnahoidlikult ning juba alates 2022. aasta juulist on eesmärgiks, et kõik Tartu avalikus ruumis korraldatavad üritused lähtuks vähemalt keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise miinimumnõuetest.
Autovabaduse Puiestee rakendas esimesena keskkonnasõbralike ürituste juhendit. Ligi 1000 pitsakarbi asemel taldrikuid kasutades välditi 150 kg papijäätmete teket. Samuti jäeti tarvitamata ligi 15 000 ühekordset plastnõud ning kompostiti 1200 kg biojäätmeid, mis läks kasutusse Tartu linnahaljastuses.
