Teadus või müstika: sellest järvest on võimatu vett ammutada ja need, kes seda joovad, surevad

Meie planeet on täis salapäraseid ja müstilisi kohti, ka järved pole erandiks. Nii asubki Aafrikas järv Fundudzi, millest vee võtmine võib olla surmav.

Fundudzi järv asub mägede jalamil, Limpopo provintsis, Venda piirkonnas. Juba iidsetest aegadest on seda peetud pühaks järveks, kus pikka aega arvati, et see on ka põhjus, miks lähedalasuvad hõimud sealsest järvest kunagi kala ei püüa või seda mingil muul moel ei kasuta.

Laiemale avalikkusele sai järv tuntuks 20. sajandi alguses, kui selle piirkonnas avastati kroomimaagi leiukohad. Eriti aktiivselt näitasid huvi üles just Euroopa ekspeditsiooni liikmed.

Selle käigus puutusid ekspeditsiooni liikmed kokku aga kummalise trendiga: millegipärast ei tahtnud kohalikud kunagi järvele teed näidata. Alguses arvati, et selle põhjuseks on püha koha staatus, kuid tegelikult polnud see kõik nii lihtne.

1930. aastatel viisid teadlased läbi hulga geoloogilisi uuringuid, et uurida sealse piirkonna kroomimaagi kaevandamise võimalusi. Kohalik hõim rääkis juba tollal, et järvest on võimatu vett võtta ja kes seda puudutab, lahkub siit ilmast kiiresti.

Lõpuks otsustasidki teadlased seda legendi kontrollida ja täitsid anumad järveveega. Järgmisel hommikul, kui teadlased olid valmis analüüsidega alustama, avastasid nad, et kõik anumad, kus proove võeti, olid tühjad. Nii mindi tooma uut vett.

Järgmine päev juhtus aga kõik samamoodi ja seega otsustati minna vett analüüsima kohapeale. Selleni nad kahjuks ei jõudnud, sest väidetavalt oli üks ekspeditsioonil osalejatest varem vett proovinud, pärast mida ta end järjest halvemini tundma hakkas. Tervis ei muutunudki paremaks ja nii suri uurija kaheksandal päeval. Hiljem selgus, et surma põhjuseks oli soolepõletik.

Pärast seda traagilist episoodi ei tehtud Fundudzi järves enam ühtegi teaduslikku uurimistööd. See aga ei tähenda, et tänapäeval oleksid need müstilised sündmused teaduslikult põhjendamatud.

Olukorda selgitab asjaolu, et kroomisoolad on inimkehale ohtlikud. Veelgi enam: selle metalli kontsentratsioon järves on nii kõrge, et vaese uurija mürgitamiseks piisas vaid mõnest tilgast. Kroomi kõrge kontsentratsioon seletab ka vee kadumise nähtust.

Kui temperatuur on alla 19 kraadi, hakkavad kroomiosakesed vees kristalliseeruma. Vedelik ise aga ei kao kuhugi, see muutub lihtsalt tahkeks ja valgub anuma põhja või kinnitub seinetele.

Lugu on refereeritud Leedu Delfist.