Müütide ja legendide maal: kus asus tegelikult Eedeni aed ja mis inspireeris Paabeli torni lugusid?

Muistne Iraak on mõnede Piibli suurimate lugude toimumispaik: seal valmis Noa laev, sündis Aabram ja ehitati Paabeli torn. Ning need toimumispaigad on igaveseks kadunud… või kas on?

Uus kaheosaline dokumentaal „Piibli kadunud linnad“ külastab taas neid paiku ning pakub Vana Testamendi uuesti ellu äratamiseks hingetuksvõtvaid kaadreid õhust ning müstilisi vihjeid. Oma artiklis avaldame mõned saate uued leiud.

TSIVILISATSIOONI HÄLL

Lõuna-Iraagi liivadel on inimkonna ajaloos ainulaadne koht. 6000 aastat tagasi ehitasid sumerid siia maailma esimesed linnad. Need linnad ja sumeri tsivilisatsioon avaldasid mõju Piibli lugudele, mille panid tuhandeid aastaid hiljem kirja väga erinevad inimesed. Esimese Moosese raamatu järgi sai maailm alguse siit: see oli Eedeni aia ja suure veeuputuse toimumispaik ning siia ehitasid Noa järeltulijad vägeva linna nimega Erek – ehk Uruk. See Bagdadist 300 kilomeetri kaugusel asuv sumeri metropol on vanem kui püramiidid.

Briti muuseumi saadetud meeskond uurib Uruki kõrval asuvat Girsu linna. See kolmandal aastatuhandel eKr ehitatud megalinn oli koduks enam kui 20 000 inimesele. Meeskond avastas suure X-kujulise silla ainulaadse vundamendi. Tänapäeva mõistes oleks see sild väike, kuid 4000 aastat tagasi valmides oli see revolutsiooniline ning toimis ka iidse veejuhtimissüsteemina. See sild pole mitte ainult vanim, mis kunagi leitud, vaid näitab ka, et see kuiv maa nägi piibliaegadel vägagi teistsugune välja. Droonide ja sadade fotode abil avastasid uurijad, et Girsu linnas oli mitu kanalit ning et muistsel ajal ümbritses linna vesi. See linn keset kõrbe oli oma aja Veneetsia. Girsut ümbritsev viljakas maapind võis inspireerida Eedeni aia lugu Piiblis.

LEGEND SUUREST VEEUPUTUSEST

Legend räägib, et jumalad vihastasid inimkonna peale ning saatsid inimestele seetõttu kaela veeuputuse, et nad maapinnalt pühkida. Samas säästsid nad ühe mehe elu ja käskisid tal ehitada laeva, millega päästa kogu elu. See pole Noa lugu, vaid vana sumeri müüt, kuid miks on see piiblilooga niivõrd sarnane? Kas mõni päriselt toimunud sündmus võiks sellega seotud olla?

Sumeri müüdi kuulsaim versioon leidub loos Uruki kuningast Gilgamešist, kes elas ligi 5000 aastat tagasi. Teadlased ütlevad, et kui mees päriselt eksisteeris, on võimalus, et ta pidi tõesti üleujutustega toime tulema. Muistsel ajal asusid sumeri linnad Tigrise ja Eufrati jõgede vahel ning olid merele palju lähemal. Need kaks jõge võisid kergesti üle kallaste tõusta ning uputada kõik silmapiirini ulatuva. Arheoloogid on leidnud tõendeid üleujutustest mitmes sumeri linnas. Huvitaval kombel pärinevad need kõik erinevatest aegadest, seega olid üleujutused alatine oht ja võisid kergesti paljudele legendidele mõju avaldada – näiteks Gilgameši loole ja hiljem Noa loole.

BABÜLONIST PIIBLINI

Hoolimata sellest, et Babülon on Piibli üks kurikuulsamaid linnu, teame selle päritolust üllatavalt vähe. Linn asub Eufrati kaldal Iraagi keskel ning sellest on välja kaevatud vaevalt kolm protsenti. Paljud arvavad, et linna tsikuraat võis olla inspiratsiooniks Paabeli torni lugudele, kuid keegi ei oska täpselt öelda, kui vana linn ise on. Assürioloogide sõnul tõusis Babülon esmakordselt võimule umbes 1800. a eKr kuningas Hammurapi ajal. Teadlased arvavad, et algne tsikuraat ehitati Hammurapi käsul ning Hammurapi seadused võisid isegi mõjutada Piiblis olevat „silm silma vastu“ reeglit. Üks vastleitud tekst näib pilkavat inimesi, kes ehitasid torne mudatellistest (mida kasutati peamiselt Babülonis), sest need tornid kukuvad kogu aeg kokku, täpselt nagu Paabeli torn. Babüloni kurikuulsust saab aga seostada linna kurikuulsaima kuningaga: Nebukadnetsar II-ga, kes aastal 586 eKr tungis Juuda kuningriiki ja vallutas Jeruusalemma. Tema armeed rüüstasid linna templit ja pagendasid selle elanikud Babüloni.

Ning viimaks, milline oli sumeri lugude lõplik mõju Piiblile? Paljud ajaloolased usuvad, et Piibli varasemaid osi kirjutasid Babülonisse pagendatud preestrid ning et nende jaoks oli pagulus traumaatiline kogemus, mistõttu nägid nad Babüloni „patulinnana“. Babülon oli aga rikas metropol ja mängis kriitilist rolli sumeri kultuuri elushoidmisel – sealhulgas selle revolutsioonilisel kirjutamisoskusel. Seega asutasid babülonlased kirjutamise õpetamiseks koole. Õpilased õppisid, kopeerides kuulsaid sumeri lugusid, näiteks suurest veeuputusest. Seejärel andsid õpilased ja nende järeltulijad neid jutte aastate, sajandite ja aastatuhandete jooksul edasi.

Seega on palju juhtlõngu ja fakte, mis näitavad meile, et paljude piiblilugude juured peituvad tegelikult tänapäeva Iraagis asuvates varemetes. Neid leiate veelgi saatest„Piibli kadunud linnad“, mis linastub sellel pühapäeval, 25. septembril kell 22.00 Viasat History kanalil.