Disainer Juan Duyos käis Eestis juunis koos modelli ja näitlejanna Laura Sánchezega. Tema endi sõnul on moelooming ja reisimine alati tihedalt seotud, sest teistmoodi kultuurid, omapärane loodus ja suurlinnade pöörasus annavad inspiratsiooni ja kõnetavad uudsel tasandil.

Suur tunnustus ja tuntus Eestile

Ajakirja portaalis Hola ilmus Duyose Eestis käigust ka artikkel, milles nimetati meie riiki Balti juveeliks. Duyose sõnul inspireerisid teda Eesti puhul mitmed nähtused, mis talle endalegi omased ja olulised on, näiteks folkloor ja traditsioonid ning nende detailid.

Meie jaoks naljakas, kuid teda võlus ka eestlaste omalaadne aeglus, mida tema tõlgendas kui rahulikku ja väärikat ajakasutamisoskust.

See kollektsioon õpetab meile end tundma

Mood on kunst ja kunst omakorda elu tõlgendus. See, kuidas Duyos näeb eesti kultuuri, tõlgendab meie traditsioone ja seob need tänapäevase disainiga, õpetab ka meid ennast kõrvalt vaatama. Mis üldse väärib välismaalase silmis Eesti folklooris esile tõstmist? Mis on piisavalt eriline, et punuda see kollektsiooni sisse ja tutvustada seda tervele maailmale?

Moeajakirjanik Kristina Herodes Madridi moenädala saalist:

Juan Duyose nägemus Eestist üllatas sädeluse, kerguse ja helgusega. Võib-olla oleme tõesti kohati liiga kinni oma mustas leivas, mustades lagedes ja suitsusaunas, pikkades pimedates õhtutes ja kaamoses.

Aga eks kindlasti lisas nõiduslikku valgust ka Eesti külastamise aeg: jaanipäevaeelne periood, mil kunagi pimedaks ei lähe – see on midagi erakordset ja inspireerivat!

Duyose moelavale tulid Eestimaa pärjad ja aasalilled töömahuka käsitöö kujul, liidetud uduloorina läbikumavate kangaste ja kastehelkidega.

Kollektsiooni esitlesid Hispaania rahvusballeti haldjad tantsides. Taustaks valitud Portisheadi 1994. aasta album lisas üllatavalt jõulisi kõlavärve ja veidi raskepärast maagiat, aga eks kerge nukrameelsus käibki eestlase hingeeluga kokku.

Hispaania tippdisainerit vaimustas siinsete naiste jõud: võimsad naised kõndisid ka etenduses pikkade põlispuudena lavale, laval jagunesid nad kaheks udulooris metsa karva roheliseks volangikleidiks. Metsad. Kas me oskame aru saada, milline luksus meil siin alles on ning seda ilu kaitsta? Kui tahad reisilt saada täiesti unikaalset elamust, siis mine Eestisse,“ ütles moetalent Juan Duyos ise. „See, mis teil on, on ainulaane maailmas. Selline looduslähedus, uhkus ja rahu.“

Kollektsioon kulges juunikuistelt aasadelt edasi folkmustrite stilisatsioonidesse, põikas maagilisse hiide ja lõppes keskööpäikesega. Finaaliosa sädelevad toonid kuldsest valgusest kõikvõimalike roosade ja lillade varjunditeni võttis disainer enda sõnul Eestimaa taevast päikeseloojangu eel.

Kas me teadsime, et kõige ilusamad päikeseloojangud on meil siinsamas koduses Eestis? Igal juhul sai sellele saladusele Duyose moevaatemängu kaudu jälile kogu Madridi moenädala publik.

Vaata videot kollektsiooni esitlusest.

Kui tead, milliseid kohti ta Eestis külastas, oskad nende mõju ka kollektsioonist otsida.

Duyose ekskursioon Eestis kestis lausa viis päeva. Ta alustas Tallinnast – külastas meie uhket vanalinna –, jalutas kitsastel munakivistel tänavatel, imetles hästisäilinud keskaegseid hooneid ja kaitsetorne ning pisikesi kohvikuid, mis peidavad end vanalinna sopilistes paikades.

Telliskivi loomelinnakus sai ta kogeda omaaegset industriaalset õhkkonda moodsas võtmes – on ju sinna koondunud disainipoed, stuudiod ja boheemlaslikud söögikohad.

Teisel päeval viis tee moelooja ja tema sõprusekonna Tartusse, kus ta tutvus linnaga ja külastas muuhulgas Annika Kiidroni moestuudiot. Kolmandal päeval tutvus Duyos setode kultuuriga, nende laulutraditsiooniga, riietumistavadega ja söögiga.

Eriti vanade kommetega tutvus meie delegatsioon Heimtali muuseumis. Seal on koos põlvest põlve edasi antud elutarkus. Püsinäitus Heimtali muuseumi mitmekihilistest kogudest kätkeb nii saja aasta taguseid koolikombeid, vanu dokumente kui ka lähiümbrusest pärit tööriistu. Eriti rikkalik on aga rahvusliku tekstiili kogu ning rahvakunsti-, kodukultuuri- ja kunstiaineline raamatukogu.

Muuhulgas külastati veel Taevaskoda, Soomaa rahvusparki ja Muhu saart. Haapsalus ei saanud üle ega ümber Haapsalu sallist ja selle pisikese linna võluvast puitarhitektuurist ja linnusest.

Ja mis oleks Eesti kultuuriga tutvumine ilma suitsusaunata

Kusjuures saunameister Eda Veeroja rääkis külalistele, et vanad eestlased käisid alati alasti saunas ja soovitas ka Duyose meeskonnal sama proovida. Kuid las see jääda saladuseks, kas kauged külalised päris porgandina suitsusauna jõudsid või mitte...

Nüüd, mil tead paiku, kuhu Duyos oma siinoleku ajal sattus, on huvitav jälgida, mida ja kuidas ta oma kollektsiooni integreeris. Olgu tema looming meile äratundmisrõõm või taasavastus oma juurtest – vaata ja mõtesta, mida sina tema loomingust ära tunned.

Vaata lühivideost, kuidas kulges Duyose Eesti reis.