Reedel kirjutas Delfi Sport, et mitmed fännid ei jõudnud lennunduskriisi tõttu korvpalli EM-i avamängule. Lisaks airBalticu ülemüümisele mõjutas lende reedel toimunud Lufthansa pilootide streik.

„Kuna airBaltic müüs oma lennu 19 inimesega üle, siis täna õhtusele mängule kahjuks ei jõua. Sellega seoses müün oma kaks Itaaliaga mängu piletit ühele õnnelikule ära. Üks pilet 45 eurot,“ kirjutas sotsiaalmeedia korvpalligrupis Martin, vahendab Delfi Sport.

Uurisime airBalticult, kuidas see juhtus, et lend nii suurelt üle müüdi. Lennufirma klienditeeninduse juht Laura Vecvanaga-Pukite soovib kõigepealt vabandada kõigi reisijate ees, kellele see juhtum ebamugavusi põhjustas ja lisab, et kõik reisijad, kes lennule ei mahtunud, paigutati järgmistele lendudele, nad said toidutalongid ja neile maksti ka kompensatsiooni.

Ülemüümise põhjustas lennukivahetus

Laura Vecvanaga-Pukite toob välja põhjuse, miks 2. septembril toimunud Riia-Milano lend nii suurelt üle müüdud oli. „See lend pidi algselt toimuma suurema lennukiga, kuid lennuki tehniliste probleemide tõttu pidime selle väiksema vastu vahetama,“ räägib lennufirma esindaja. „Kuna pidime lennule saatma väiksema lennuki Airbus A220-300, siis lihtsalt ei olnud sellele võimalik kõiki reisijaid mahutada.“

MIks müüakse lendudele rohkem pileteid, kui on kohti?

airBalticu klienditeeninduse juhi sõnul on ülemüümine kogu maailma lennunduses tavapärane praktika. „Lennundussektoris müüvad lennuettevõtjad aeg-ajalt lisapileteid lendudele, mille puhul on teada, et teatav arv broneeringuga reisijaid ei ilmu väljalennule. airBalticu praktikas ei ilmu lendudele ligikaudu 4% reisijatest.“

Vecvanaga-Pukite selgitab, et kui ülemüümine ei oleks lubatud, võiks kuni 15% lennuki istmetest jääda tühjaks, mis suurendaks oluliselt lennupiletite keskmist hinda. „Ülemüümise tava võimaldab lennuettevõtjatel tagada oma klientidele atraktiivsemaid ja odavamaid pakkumisi,“ selgitab airBalticu esindaja. „Neid olukordi esineb harva, kui kõik reisijad saabuvad lennujaama kohale, aga kui see juhtub, siis otsib lennufirma siiski esmalt vabatahtlikke, kes oleksid valmis lendama järgmise lennuga. Reisija saab selle eest hüvitist ning juhul, kui järgmine lend väljub palju hiljem, pakub lennufirma ka majutust, transporti ja toidutalonge.“

airBalticu klienditeeninduse juhi sõnul esineb selliseid olukordi siiski väga harva ning lennufirma on sellistel juhtudel alati tihedas kontaktis klientidega, et korraldada edasine ümberbroneerimine ja hüvitise saamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määruse 261/2004 sätetele.