Väga õige. Selliste küsimuste esitamine on juba hea algus. Loodetavasti aitavad järgnevad kümme nõuannet nii neile küsimustele vastuseid otsida ja leida kui matkateel efektiivsemalt hakkama saada.

Tea, kuhu lähed

Kui sul on ükskõik, kuhu lähed ja kus oled, siis ei saa sa ära eksida. Kui ei ole ükskõik, siis planeeri juba enne teele asumist, kuhu tahad välja jõuda, milliseid teid sihtmärgini jõudmiseks kasutada ning milliseid punkte teel läbida. Nõnda on ka lihtsam planeerida teekonnale kuluvat aega ning komplekteerida vajalikku varustust.

Anna ka teistele teada

Kui sinu järgmine seiklus viib sind kaugemale kui nurga taga asuva poe piimaleti juurde, siis pühenda keegi oma plaanidesse. Juhuks kui. No ei ole ju kuigi mõistlik minna nädalasele reisile ajal, mil elukaaslane on tööl, ilma et talle teada annad, et sa nüüd lähed. On üsna mitu võimalust, kuidas see halvasti lõppeda võib. Teine aspekt on see, et juhul kui sinuga teel midagi juhtub ja sa kokkulepitud ajal ei naase, on teada, kust piirkonnast sinu otsimisega algus teha.

Kaardista oma teekond

Võõraid radu astudes on alati võimalus ära eksida. Mida sellisel puhul teha? Üheks võimaluseks on minna tagasi juba tuttavasse kohta. Aga kui ükski koht ei tundu tuttav? Et seda vältida, ongi mõistlik oma teekond salvestada. Mällu salvestamine võib tunduda hea mõte, aga sellele ei saa kindel olla.

Tunduvalt usaldusväärsem on märkida läbitud alad ära kaardil. Või kui paberkaarti pole, siis võib olulisematest (loe: lihtsamini äratuntavatest) maamärkidest telefoniga foto teha. Fotosid silmaga maastikul nähtavaga võrreldes saate teha järelduse, kas olete samal rajal, mida mööda tulite.

Vali varustus

Kuldreegel ütleb, et kaasa tuleb võtta nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Kui planeerid magada hotellides, pole mõtet telki igaks juhuks kaasa vedada. Kui rännak sind veekogude äärde ei vii, on igaks juhuks kaasa võetud õng mittevajalik lisaballast. Ehk siis mõtle läbi, mida sul vaja läheb. Lähtuda võiks sealjuures sellest, et oleks kaetud põhivajadused nagu söök, jook ja uni. Tõsi aga on, et see, mida sul tegelikult vaja läheb ja mida ei lähe, selgub reeglina juba teel olles. Ent järgmine kord oled siis juba targem.

Tunne varustust

Kas su joogitopsis on võimalik ka vett keeta? Kui palju sademeid kannatab telk? Millises temperatuurivahemikus magamiskotti on mugav kasutada? Need on asjad, mida võiks teada juba enne teele asumist. Sest mitte kõik üllatused ei pruugi olla meeldivad.

Oska varustust kasutada

Varustuse kasutusmugavus ja kasutegur sõltub suuresti selle kasutaja pädevusest. Ehk siis kui juba midagi kaasa võtad, siis veendu eelnevalt, et oskad seda sihipäraselt ja efektiivselt kasutada. Näiteks võib ju tunduda hea mõttena suruda tikkude või tulemasina asemel tulepulk tasku. Aga kui sa seda kasutada ei oska, võid jääda külma ja nälga. Telgist pole kasu, kui sa seda üles ei saa. Mittetöötava priimusega võibki jääda ootama, millal vesi keema läheb.

Vali sobiv liikumiskiirus

Eks liikumiskiirus oleneb suuresti inimese füüsilisest võimekusest ning läbitavast maastikust. Üldjuhul, kui suudad tunni liikuda, ilma et peaks puhkama, on see sobiv kiirus. Kui tunned iga poole tunni järel, et peab istuma ning hinge tõmbama, on mõistlik liikumistempot alla tõmmata. Ja vastupidi, kui ei teki üldse tunnet, et tahaks puhata, lontsid ehk liiga aeglaselt.

Tee puhkepause

Pausidega on niimoodi, et neid ei tohiks olla liiga palju, aga ka mitte liiga vähe. Üldiselt saab pausid oma iseloomult ja eesmärgilt jagada kaheks: planeeritud puhkepausid ja välditavad pausid. Viimased on siis sellised mida parema planeerimise puhul on võimalik vältida. Miks see oluline on, on see, et kui enne ja pärast planeeritud puhkepausi teha ka välditav paus, kaotame me tunni kohta mitte 10 minutit, vaid juba pea pool tundi. Mis omakorda lööb segi meie päevase planeeritud kilometraaži.

Ehk siis, puhkepauside pikkus võiks olla 5 kuni 10 minutit, iga tunni tagant. Lisaks, päeva jooksul üks pikem paus toitumiseks ning taastumiseks.

Säilita kontaktivõimekus

Isegi kui teekond on hoolega planeeritud, varustus oskuste ja vajaduste järgi komplekteeritud ja liikumistempo võimetele vastav, võib teel ikkagi ootamatusi ette tulla. Ka selliseid, kus te vajate välist abi. Et see abi teieni jõuaks, on mõistlik omada mingisugust kommunikatsioonivõimekust.

Ehk siis kanna hoolt selle eest, et telefoniaku päris tühjaks ei saaks. On sul siis kaasas lisatelefon või akupank.

Maga end välja

Pikemaks kui päevasele matkale minnes on oluline end ka kahe päeva vahel korralikult välja puhata. Korralikult välja puhata ei saa te end suvalises kraavis või teepervel. Sestap on mõistlik planeerida endale ka taolised ööbimiskohad, kus on võimalik toituda, magamisase üles sättida ning tuld teha. Taolised kohad on näiteks RMK puhkealad, milletaolisi on Eestis kolmekohaline arv.

Vaata ka videot: