Kui üldse peaks olema mingi põhjus, miks ärgata pärast rasket töönädalat laupäeva hommikul kell 7, siis saab see olla ainult sõit Narvasse vana Ikaruse bussiga. Narvas polnud ma käinud 20 aastat, Ikarusega polnud sõitnud veelgi kauem.
Pea neli tundi hiljem Narvasse jõudes on kere Ikaruse istme kujuline, aga õnneks viiakse oigavad ajakirjanikud kohe toidulaadale „Narva maitsed”, kus antakse kätte talongid – veel nostalgiat! –, ja suunatakse nende eest süüa-juua nõutama. Narva linnuse jalamil toimuv laat on rahvast tulvil, kohal on ka linnapea Katri Raik, kes peab laval sujuvalt kahes keeles kõnet. Meeleolu on hea ja inimeste kolmnurkseks paindunud keha hakkab tasapisi sirgemaks tõmbuma.
