FOTOD | Seiklemas looduskaunil Türgi lõunarannikul: mida siin näha ja teha saab?

Puhkus Türgi lõunarannikul ei tähenda ainult kuurordeid, basseine ja kokteile, vaid siit leiab palju enamat — vaata näiteks, milline Antalya tegelikult välja näeb. Reisijuht ei piirdunud oma hiljutisel Türgi reisil muidugi vaid linnadega, vaid otsis üles ka kauneimad looduspaigad, vaatas üle rannad ja uuris põhjalikult kohalikku faunat ja floorat.

Türgi loodus on põnev, eelviimasel Türgi reisil möödunud aasta oktoobris sai seal mööda mereäärt ja metsi uidatud ja palju nähtud — vaata, milliseid võrratuid elukaid võib Türgi lõunarannikul matkates kohata. Nüüd maikuisel reisil uitamiseks nii palju aega ei jäänud, kuid loodust saab nautida ka spetsiaalselt sellele keskendumata, tuleb lihtsalt osata märgata ja endale millegi muu arvelt aega näpistada. Kui näiteks mingit kirikut ei taha giidi jutu taustal tund aega uudistada, saab sealt varem välja hiilida ja uurida hoopis, kes sahistab kiriku kõrval põõsastes ja kes laulab puu otsas. Kui vaateplatvormil paar pilti ära teed ja selfisid teha ei taha, saad selle asemel hoopis kõrvaloleva kivimüüri peal vudivaid sisalikke fotojahtida. Ei ole ebaviisakas eralduda, hoopis ebaviisakam on vastu tahtmist enda jaoks mitte nii huvitavaid asju teha ja pärast poriseda, kui igav oli (ja hiljem ka mitte midagi mäletada, mida sulle räägiti). Soovitan alati reisides egoistlik olla, mõistlikkuse piires muidugi. Lõppude lõpuks lood sa ju mälestusi iseendale ja igaühel on õigus neid valida oma huvide järgi.

Kogusingi siis oma viimasel Türgi reisil oma (foto)mälestustesse sellised täiuslikud looduse väikevormid:

Looduse väikevormidele ei jää palju alla looduse suurvormid. Olen Türgis käinud mitmeid kordi, kuid polnud veel käinud laevareisil Antalya provintsis Manavgati linna lähedal asuvas Green Canyonis (e.k Roheline kanjon) — kuigi olin just eelmisel reisil sattunud kanjoni suurele vaateplatvormile kotkaid vaatlema. Nägin juba siis neid kauneid vaateid ja Manavgati jõele tammide ehitamisel tekkinud sügavrohelise veega tehisjärve, mis lausa kutsus ujuma. Nägin ka hävitatud loodust, sest just seal piirkonnas toimus möödunud aastal suur metsapõleng. Seegi kord kanjoni poole sõites on näha palju kõrbenud maad, mis alles vaevu uut rohelust peale kasvatab. See vaatepilt on tõesti kurb, sest mõelda nendele kõikidele hukkunud väikeloomadele, lindudele, putukatele ja taimedele on nii raske. Kui kord seltskonnaga Kreetal ringi sõites metsapõlengut ja selle helikopterite ja veepommidega kustutamist pealt nägime, siis avanes meile ka vaatepilt, kuidas lambakari elu eest kiiresti liikuva tule eest põgenes. Nemad pääsesid, aga kui paljud teised elusolendid jäid tulle...

Põlengu jälgi näeb ka laevareisil kanjonis, sest pärast põlenguid on rohelus visa taastuma. Vaated on sellegipoolest imelised, kaljud kerkivad kõrgustesse ja hämmastavalt roheline vesi sillerdab päikeses. Tehisjärve vesi on väga puhas ja mineraalirikas, eriti palju on selles magneesiumi, kuid meie kohalikud saatjad hoiatavad, et ujuma minna ei maksa, kuna vesi on väga külm, nii 12 või 13 kraadi. Vesi on ka väga sügav — vähemalt 100 meetrit, mõnes kohas isegi kuni 240 meetrit. Meid, Eesti hülgeid, see muidugi ei hirmuta ja vette me läheme. Tegelikult küll ainult kolm meist, ainukestena tervest laevaseltskonnast. Nende kaotus, sest ütlen ausalt, et see oli üks parimaid ujumiskogemusi elus. Vesi oli kuidagi nii mõnus ja pehme ega tundunud ka kaugeltki nii külm kui lubati, meie arust oli meres külmem. Eks eestlased juba tea niigi, et meid vaadatakse soojal maal imelikult juba siis, kui 18-kraadisesse merevette ujuma läheme.

Vaata pilte kaunist Rohelisest kanjonist, mis küll nüüd on mõnest kohast küll rohkem pruun:

Kui juba ujumisele jutt läks, tuleb kiita ka Türgi lõunaranniku randasid. Maikuu alguses oli merevesi juba ujumiseks igati paras, nii 18-20 kraadi, nüüdseks on see veel palju soojem. Kohalike jaoks saab see soojaks alles juulis, aga Eesti turisti jaoks on paras suurema osa aastast. Lisaks on siin alati mõnusad lained. Sellega võib tekkida muidugi ka probleem — kui lained on liiga suured, pannakse randa punane lipp välja ja vetelpääste inimesi vette ei luba, aga väga tihti seda õnneks ette ei tule.

Vaata galeriid Türgi lõunaranniku randadest:

Reisijuhi viis Türki äsja Eestisse laienenud Ukraina reisikorraldaja Join UP!