Millest jutustavad meile Egiptuse hauakambrid? Sarkofaagide uurimine on paljastanud dramaatilisi saladusi

Kas oleme jõudnud jälile kõigile iidse Egiptuse saladustele? Täna jõuab teleekraanile uhiuus dokumentaalfilm „Egiptuse hauakambrid: Ülim missioon“, mis võimaldab jälgida kolm kuud kestvaid kaevamisi, mille käigus paljastub Saqqaras täiesti puutumata matusekompleks.

Alati avastamismissioonil dr Zahi Hawass ja tema meeskond otsivad väsimatult uusi imesid ning seekord on nad leidnud tõelise aardelaeka – täiesti puutumata matmispaiga kuningas Teti püramiidi jalamil, tulvil aardeid, mis paneksid iga egüptoloogi südame kiiremini põksuma. Kaheosaline dokumentaalfilm „Egiptuse hauakambrid: Ülim missioon“ linastub Viasat History eetris 7. märtsil kl 21. Selles kasutatakse tipptasemel seadmeid, et anda ainukordne ülevaade kolm kuud kestnud sarkofaagide väljakaevamisest, millest ühes on asjatundjate üllatuseks ühe asemel hoopis kaks surnut.

Saqqara, muistsete aarete Meka ja dramaatiline leid

Dr Zahi Hawass ja tema egüptoloogidest koosnev meeskond suundusid 2020. aasta novembris välitöödele Saqqarasse, Egiptuse külla umbes 30 km kaugusel Kairost. Seal asub muistse Egiptuse endise pealinna Memphise vanim ja suurim kalmistu, mida kasutati sajandeid matmispaigana. 7 km pikkuse nekropoli ainulaadsus seisneb asjaolus, et sinna ei maetud ainult eliiti, vaid ka vähem tähtsaid inimesi, nii et see hõlmab säilmeid kõigist ühiskonnaklassidest.

Pärast kuu aega kestnud otsinguid leidis dr Hawass oma meeskonnaga sealt kolm kirstu, sealhulgas väikese puidust kirstu, mis võis suuruse järgi hinnates kuuluda viieaastasele lapsele. Röntgenülesvõtted võimaldasid neil panna paika surmapõhjuse, surnu soo ja täpse vanuse ilma kirstu avamata. Õnneks oli kirst uurimiseks väga heas seisukorras, mis viitab, et vanemad ei olnud selle pealt kokku hoidnud. Uurimine paljastas dramaatilised tulemused: kirstus oli tilluke muumia, kelle kolju polnud veel kokku kasvanud – laps, kes oli surnud paar päeva pärast sündi. Imikute suremus oli tol ajal väga kõrge ja teadlased usuvad, et selle paari päeva vanuse tüdruku surma võis põhjustada mõni nakkus.

Luksuslik matmispaik ja üllatav leid

Igaüks ihaldas matmispaika Teti lähedal, mis oli Saqqaras luksus, nii et isegi rikkad olid sunnitud matmiskambreid jagama. Sarkofaagid paigutati aga väiksematesse hauakambritesse. Inimesed ei olnud huvitatud maisest varast, vaid ainult surmajärgsest elust, kus neist võis saada jumal – ja mitte suvaline jumal, vaid taassünni jumal Osiris. Selle saavutamiseks nikerdati kirstu kaanele jumalat meenutav nägu, mis viitas sellele, et kirstus puhkab jumal.

Sarkofaagi kaane järgi on võimatu öelda, mida kirst ise sisaldab. Nii oli teadlaste üllatuseks ühe 3500 aasta vanuse sarkofaagi kaanel kirjas, et selles on naine nimega Mot Miti. Selles peitus aga hoopis kaks skeletti: 40-aastase naise ja 18-aastase mehe oma. Õlavarreluude uurimise põhjal tegid teadlased kindlaks, et need kaks surnut olid sugulased – tõenäoliselt leidsid nad kirstust ema ja poja. Edasise uurimise käigus selgus, et mõlemad surid perekondlikku Vahemere palavikku, mis oli tol ajal väga levinud pärilik haigus.

Kas sarkofaagide eemaldamine oleks pühaduseteotus?

Kui võtta arvesse, et tollane inimene oleks andnud kõik, et jõuda surmajärgsesse ellu, ja et mumifitseerimisprotsess ise kestis 70 päeva, võiks arvata, et nende hoolikalt valmistatud muumiate eemaldamist hauast peetakse pühaduseteotuseks, kuid see pole kaugeltki tõsi, sest haudu ja sarkofaage taaskasutati minevikus sageli – neid kaevati välja, tühjendati ja täideti uute „elanikega“. Kambreid kasutati korduvalt, sest uute matmispaikade ehitamiseks ei olnud piisavalt raha. Samuti oli tavaline, et uustulnuk oli eelmise surnu sugulane või nad olid seotud ametikoha kaudu.

Sageli ei anna sarkofaagid ise piisavalt teavet selle kohta, mida – või keda – need varjavad. Minevikus tuli kõik kirstud välja tõsta ja avada, mis võis kahjustada nende sisu, mis oli tuhandeid aastaid kaitstud olnud. Tänu moodsale tehnoloogiale, nagu teisaldatavad röntgeniseadmed, on aga võimalik kaardistada sarkofaage ilma neid isegi liigutamata. Niisiis uurib „Egiptuse hauakambrid: Ülim missioon“ sarkofaagide imesid viisil, mis suhtub nende ajaloolisesse tähtsusesse suurima austusega.

Esilinastusega kaasneb valik parimaid dokumentaalfilme, mis käsitlevad Egiptuse sajanditepikkuste arheoloogiliste seikluste eri tahkusid. Egiptuse kuu on Viasat History eetris alates 7. märtsist tööpäeviti kl 21.