Brüsseli reisijuht
Vahel võib tunduda, et Brüssel ei saa turismi sihtkohana Euroopa linnade seas piisavalt tähelepanu. Euroopa Liidu keskpunktiks olles võib Brüssel kohati küll veidi umbne tunduda, kuid sellest ei maksa end lollitada lasta: linn on kaunis ja pulbitseb imemaitsvast kesvamärjukesest ning toidust.
Paljud seljakotirändurid kõigest vuhisevad läbi Brüsseli, kui ollakse teel Pariisi või Amsterdami. Ometi väärib Brüssel ajutisest peatuspaigast enam tähelepanu. Arhitektuur on silmapaistev, seda eriti Grand Palace’i ümbruses, kus luksuslikud hooned valitsushoone läheduses raamivad kauneid jalutusradu.
Üle ega ümber ei saa ka šokolaadist, vahvlitest, frites’dest ja õlust, mis Brüsseli külastamisel võiks justkui kohustuslikku menüüsse kuuluda. Lugematuil hulgal restorane ja baare on õllekultuurile pühendunud ning Brüssel on toiduarmastajate unistuspaigaks.
Leidke paar ööd Brüsseli jaoks ja te ei kahetse seda!
Riiki pääsemine: Eesti kodanikule on Belgiasse reisimine 90 päeva ulatuses kuue kuu jooksul viisavaba. Belgial on saatkond Tallinnas ja Eestil saatkond Brüsselis. Brüsselis tegutseb ka eestlaste selts.
Kuidas minna? Brüsselisse on võimalik lennata nii Tallinnast, Riiast kui Helsingist. Edasi-tagasi lennupiletid Tallinnast jäävad tavaliselt ligikaudsesse hinnavahemikku 90-120€, kuid parimatel päevadel õnnestub Riiast lennates ära käia ka 25€ eest. Tallinnast autoga Brüsselisse minnes kulub ligikaudu 27 tundi. Varssavist ümberistumisega jõuab vähem kui kahe ööpäevaga Tallinnast Brüsselisse ka bussiga ning rahakotti kergendab see umbes 72€ võrra.
Ajavöönd: 1h Eestist maas
Parim aeg külastamiseks on märtsi ja mai ning septembri ja oktoobri vahel ehk kevadel ja sügisel, kui ilm on mõõdukalt mõnus ja hotellitoad odavamad. Brüsselis esinevad kõik neli aastaaega. Keskmised madalkraadid jäävad paari kraadi kanti ja kõrguvad suvel keskmiselt veidi üle 20 kraadi.
Mida võiksid Belgiast teada?
Valuuta: Euro (EUR, €)
Keel(ed): Hollandi keel on enim räägitud keel Belgias ja ametlikuks keeleks Flandria regioonis. Ühes prantsuse keelega on tegu ametliku keelega Pealinna Brüsseli ringkonnas ja reaalsuses on prantsuse keel Brüsseli kandis enim räägitud. Tänu Euroopa Liidu peakontorile kuuleb palju erinevaid keeli ja inglise keelega hakkama saamisel takistusi tekkida ei tohiks.
Suunakood: +32
Pealinn: Brüssel
Rahvaarv: 2,096,000 (2021)
Eesti haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt, saavad vajaminevat arstiabi võrdsetele tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Selleks tuleb taotleda haigekassast Euroopa ravikindlustuskaart. Vajaminev arstiabi ei ole siiski tasuta, maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. Seetõttu soovitab välisministeerium lisaks Euroopa ravikindlustuskaardi kaasavõtmisele sõlmida reisikindlustuslepingu.
Näiteks kiirabi transpordi kuludest 50% tasub patsient – üldine ravikindlustus seda ei hüvita. Kulud võidakse hüvitada, kui isikul on sõlmitud vastava kattega reisikindlustus või kui kiirabi transporti vajati tööõnnetuse tagajärjel.
Kuidas ringi liikuda?
Ühistransport hõlmab endas tramme, busse ja metrood. Linn on suhteliselt laialivalgunud, nii et leiad end sagedasti ühistranspordist. Metroo üksikpilet maksab metroos 2,5€ ja piletiputkadest 2,10€. Viie sõidu pilet maksab 8, kümne sõidu pilet 14 eurot.
Päevapileti eest tuleb välja käia 4,20 eurt ja see võimaldab piiramatult kõikvõimalike ühistranspordi liikidega liikuda. See on parim variant! Pea ainult meeles oma pilet valideerida iga kord, kui sõitu alustad. Unustamine võib märkimisväärse trahvi kaela tuua!
Lennujaama buss (12/21) maksab 4,50 eurot mõlema otsa eest.
Jalgrataste laenutamine - Brüsselis on mitmeid ettevõtteid, kellelt jalgrattaid laenutada, näiteks Villo! ja Blue-bike, mille hinnad algavad 3,15 eurost ööpäevaks. Villo! rent on kuni 30-minutilise sõidu puhul täiesti tasuta.
Taksod on Brüsselis väga kallid ehk kuni 18 eurot viieminutilise sõidu eest. Ei ole mingit põhjust, miks nendega kunagi sõitma peaks.
Sõidujagamine on Brüsselis saadaval Uberi näol.
Tõukerattaid laenutab Bolt.
Mida Brüsselis teha?
Kuigi Brüssel on suhteliselt väikene linn, siis koosneb ta 19 haldusüksusest ning piirkondi külastamiseks on ohtralt. Brüssel on teada-tuntud oma rohealade poolest ning ka toiduturud on erakordselt huvitavad. Õlu on Belgias püha!
Euroopa Parlament
Võid vaadata parlamendi istungeid väitluskambrites või tuuritada parlamendihoones rigi. Ruum on limiteeritud ja vajalik on ettebroneerimine. Parlamendi kodulehel on ka tasuta taskugiide, kuid eelistad omal käel informatsiooni omandada.
Grand Palace
Brüsseli kõige populaarsem atraktsioon. See on Brüsseli süda, mis hõlmab endas linna keskväljakut ja kuulsat pagarikoda. Iga kahe aasta tagant ka hiiglaslikku lilledest disainitud vaipa. Grand Palace on UNESCO maailmapärandi nimekirjas 1998. aastast ja populaarseks kohtumispaigaks nii kohalike kui külastajate seas.
Brüsseli toomkirik ehk Püha Michaeli ja Püha Gudula katedraal
1047. aastal ehitatud katedraal on kuninglike pulmade, matuste ja kroonimiste kohaks. Seal on ohtralt keskaegseid artefakte, sealhulgas ka värvilisest klaasist aknad, mis on annetatud Charles V poolt. Sissepääs on tasuta, kuid maaaluste võlvide sissepääsuks tuleb välja käia 3 eurot.
Pissiv poiss (Manneken Pis)
Pissiv poiss on pronksist fontään, kes, nagu nimigi ütleb –– pissib. See ehitati 15. sajandil joogivee pakkumiseks ning on nüüdseks kohalik ikoon. Igal päeval kannab pissiv poiss erinevat kostüümi. On olemas ka Pissiv Jeanneken, kes on väike urineeriv tüdruk (jah, see kõlab täpselt nii veidralt kui ta on).
Joo õlut kohvikus Delirium
Tegu on Brüsseli kõige kuulsama baariga suuresti tänu tema enam kui kahele tuhandele auväärsele õllele. Tegu on ühtlasi ka Guinnessi maailmarekordiga. Samuti pruulivad nad enda õlut ja nende suursugune menüü pakub jutuvadinat kauaks ajaks.
Eestikeelsed reisiraamatud:
Aja jälg kivis. Belgia, Holland, Luxemburg. Helgi Erilaid. 2013
100 põhjust minna Belgiasse. Mitte ainult šokolaadist. Hanna Miller. 2012
Minu Brüssel. Läbikukkunud euroametniku pihtimus. Vahur Afanasjev. 2011
