Oleme ilusad, aga joome palju? | Viis asja, mida eestlastest Kesk-Aasias arvatakse
Madle Timm on 24-aastane Eesti tüdruk, kes pärast mitmeid lühemaid rännakuid planeedi eri otstesse sai aru, et reisijumal (või kurat) on halastamatu ning tema küüsist on raske lahti rabeleda. Nii otsustas ta seljakoti pikemalt selga kleepida ning on hetkel Kõrgõzstanis. Madle jagab oma mõtteid ja seiklusi ka Reisijuhi lugejatega, inspireerivat lugemist!
Kes meist ei tunneks huvi, mida teised meist mõtlevad — eriti aktuaalne tundub see olevat just eestlaste puhul. Mida arvatakse meist aga endistes Nõukogude Liidu riikides Kõrgõzstanis, Kasahstanis ja Usbekistanis tänapäeval?
• Me oskame kõik vene keelt
Üks väga tüüpiline vestlus kohalikega näeb välja selline:
Kohalik: „Kust sa pärit oled?“
Mina: „Eestist.“
Kohalik: „Oh, siis on sul ju vene keel vabalt suus!“
Fakt, et ma sündisin juba iseseisvas Eestis ning ülemäära palju vene keelega kokku pole puutunud, neid ei kõiguta. Vankumatu enesekindlusega jätkavad nad kiiret vadistamist ja mulle jääb vaid üks valik. Kuulata, noogutada ja öelda peamiselt „mida?“, „oh, vapustav“ või „sellest on küll kahju“ — vastavalt sellele, mis emotsiooni ma suudan rääkija näost välja lugeda. Aga ega keegi polegi öelnud, et uue keele õppimine peaks lihtne olema.
Kui kohalikud peavad eestlasi töökateks, siis turul ringi vaadates ja käte vahel vormitud “juustupallikeste” kuhjasid vaadates, tuleb au anda hoopis neile. Foto: Madle Timm
• Me oleme töökad
Vanemad kasahhid, usbekid ja kirgiisid teavad ikka rääkida eestlastest ja nende uskumatust töövõimest puuseppade või õmblejate või maaharijatena Nõukogude Liidu ajal. Nooremad toovad eeskujuks rahvusvahelistes kompaniides töötavaid eestlastest IT-gurusid.
• Me oleme ilusad
Eesti naised ja nende ilu — tundub, et see on kuidagi jõudnud igasse maailma nurka.
• Me joome palju
“Oo, Eesti?! Teil on seal külm — kas joote palju? Viina, jah?“ küsivad nii mõnedki ja hoolimata vastusest, et tundub, et üha vähem ja vähem, jäävad nad endale kindlaks. „Mnjaa, ega talvel ongi raske…,“ lohutavad nad.
Hoolimata rahvusest võid olla kindel, et Kesk-Aasias kostitavad kohalikud kõige hõrguga, mida nende köögil pakkuda on. Foto: Madle Timm
• Me oleme ausad ja otsekohesed
Kui midagi on tarvis teha, siis me teeme. Kui midagi on vaja öelda, siis keerutamata ja ausalt. Üks usbekk üritas mulle selgitada, kuidas käib kohalike mõttekäik. „Oletame, et sinu kõrvale istub keegi, kelle hingeõhk lõhnab ebameeldivalt,“ alustas ta. „Eestlasena sa tõenäoliselt annaksid kuidagi viisakalt märku. Usbekkidena me teeme kõik selleks, et teine end mingilgi määral solvatuna ei tunneks. Me ei ütle midagi, jätkame naeratamist, oleme heal meelel valmis ka järgmine kord kohtuma,“ selgitas ta ja lisas, et tegemist peab olema ääretult lähedase inimesega, et midagi väga otse välja öelda.
Võib öelda, et eestlasi võetakse Kesk-Aasias väga hästi vastu — nagu ka kõiki teisi rahvusi. Enamasti peetakse mind aga inglannaks või sakslannaks. Esimest inglise keele või aktsendiga vene keele tõttu, teist — sakslased tunduvad olevat lihtsalt enim esindatud rahvus, kui juttu tuleb rändamisest või vabatahtlikust tööst Kesk-Aasias.
Turg — koht, kus sinu rahvus uuritakse välja vähem kui millisekundiga. Foto: Madle Timm
Hoia silma peal ka hulkurplika tegemistel blogis: https://wandersell.org/
Facebookis: https://www.facebook.com/wandersell/
Instagramis: https://www.instagram.com/wanderselltravels/
