Tasmaania reisijuht

Sihtkohaekspert Mark Chipperfield tutvustab Tasmaaniat ning annab nõu parimate vaatamisväärsuste ja transpordi kohta, lisaks saab temalt ka hooajalisi soovitusi. Sydneys elav Chipperfield on kirjutanud Austraaliast ning Vaikse ookeani piirkonnast üle 20 aasta. Ta on reisinud nii Austraalia sisemaal, Põhjaterritooriumil kui Tasmaanias.

Miks minna

Tasmaanias on hõre asustus, maailma ühed suurimad looduskaitsealad ning kunagi siin elanud vangide pärand muudab saare vägagi omanäoliseks võrreldes ülejäänud Austraalia turismiatraktsioonidega. Erinevalt oma mitmekultuurilisest naabrist („maismaast”) on Tasmaanial tugev identiteet, mis on tekkinud tänu merendusega seotud minevikule, tuulte kujundatud maastikule ja tajutavale isoleerituse tundele.

Seiklushimulisematele on avastamiseks taltsutamata jõed, põlised vihmametsad ning imeilusad rannikualad. Puhkajatele meeldivad aga kindlasti ka hiljuti tekkinud kvaliteetsed kämpingumajakesed, jahedama kliima veinid ja suurepärane kohalik köök. Tasmaania mereannid (eriti austrid, karbid ja vikerforell) on nüüdseks saanud esmaklassiliseks ekspordikaubaks.

Lisaks sellele annavad saarelkäigule vürtsi Port Arthuri kinnipidamisasutuste varemed, Wineglass Bay silmipimestav ilu ja võimalus näha delfiine, hülgeid ja vaalu nende looduslikus keskkonnas.

Peasaar ja 334 pisikest rannikulähedast saart asuvad kõik kompaktselt koos. Tasmaania on umbes sama suur kui Iirimaa, kuid siin on tunduvalt vähem autosid, ühe päevaga jõuab ilusti ühest otsast teise sõita.

Tänu MONA (Austraalia kõige eriskummalisem moodsa kunsti muuseum) avamisele on Tasmaaniat viimaks hakatud nägema ka millegi enamana kui ainult õunu kasvatava maana. Minna tasub enne, kui ülejäänud maailma massiturism sinnakanti jõuab.

Millal minna

Tasmaaniale kõige iseloomulikumat elu saab jälgida lõunapoolkera suvel (detsembrist märtsini), kui tundub, et kogu elanikkond tegeleb purjetamise, süsta- või mägirattasõiduga, matkamisega või lihtsalt päikese käes kohvi rüüpamisega.

Suve üks peamisi sündmusi on iga-aastane Rolexi sponsoreeritav jahtide võidusõit Sydneyst Hobartisse. See üritus toob detsembri lõpus Hobart’s Constitution Dockile tõelise peomeeleolu. Regatt kattub linna veepiiril peetava üritusega Taste Festival, mis on pühendatud Tasmaania toodangule ja toidutraditsioonidele.

Suvi on ilmselgelt ka parim aeg saare raskete matkaradadega rindapistmiseks. Nendeks on näiteks Overlandi ja South Coasti matkarada. Samuti on suvi hea aeg, et minna Maria, Bruny või Flindersi saartele.

Kuidas kohale jõuda

Tasmaania ja "maismaalinnade" Sydney, Melbourne’i, Brisbane’i ja Kullaranniku vahel toimuvad otselennud.

Hobart, mis on kindlasti üks maailma ilusaimatest pealinnadest (rahvaarv 212 000) asetseb strateegiliselt heas kohas Wellingtoni mäe ja Derwenti jõe vahel ning näeb kaugemalt vaadates rohkem Alaska kui Austraalia moodi välja. Erinevalt põhisaare Austraalia linnadest pole Hobart allunud modernsete pilvelõhkujate ning hiigelsuurte kaubanduskeskuste ehitajate survele. Suur osa algupärasest koloniaalajastu mustrist on siiani puutumata, eriti Sullivans Cove'i ümbruses, kust leiab armsaid vanu lao- ja tsiviilhooneid.

Kui viimastel aastatel oli Tasmaania pealinn suhteliselt nukras seisus, siis nüüd on Hobart saanud uue hoo sisse, kuna 2011. aastal avati vana ja uue kunsti muuseum MONA. Samuti on taaselavnenud linna kulinaarne pool. Kohvikud, pubid ja galeriid kihavad noortest inimestest. Hobartist on vaikselt saamas lahe koht.

MONA

Kuidas kirjeldada seda eriskummalist vana ja uue kunsti muuseumi nimega MONA (Museum of Old and New Art)? Muuseumi on tihti kutsutud Austraalia suurimaks erakunstigaleriiks, kuid tegelikult on tegu ühe ekstsentrilise geeniuse eneseväljendusega. Selle omanik ja professionaalne mängur David Walsh on investeerinud sellesse projekti 75 miljonit dollarit, täpsemalt ülisuurde betoonist ja metallist ehitisse Berriedale'i äärelinnas Derwenti jõe kaldal (15 minuti sõidu kaugusel Hobarti kesklinnast).

Muuseumis on 400 kunstiteost, lisaks iseäralik kollektsioon klassikalisest antiigist ning popkunsti installatsioonidest. MONA on meelega provokatiivne – Walsh ise kutsub seda "laostavaks täiskasvanute Disneylandiks". Muuseumialal on ka veinitehas, kaks restorani, pisike pruulikoda ning eksklusiivsete paviljonide kollektsioon. Ahjaa, ärge unustage ka tenniseväljakut!

Freycinet

Hobartist on Freycinet’ rahvusparki lihtne kohale jõuda. Tegu on kiirelt Tasmaania populaarseimaks vaatamisväärsuseks kujuneva atraktsiooniga (kui mitte arvestada MONA magnetilist tõmbejõudu). Hooldatud matkarajad, hästi organiseeritud matkamis- ja kajakiekspeditsioonid ning hulgaliselt mägionni stiilis majutuskohti teevad valiku kõigile kerge seikluse otsijatele lihtsaks. Pealegi annab Freycinet' külastamine võimaluse pildistada Wineglassi lahte.

Oma olemuselt on Freycinet rahulik pretensioonitu koht. Kohalikud käivad siin telkimas, kalastamas ja lihtsalt jalutamas. Kuigi eksklusiivse ja luksusliku Saffire mägionni avamine on lisanud Freycinet'sse veidike glamuuri, on matkamine, süvamere kalastamine ning snorgeldamine peamised tõmbenumbrid.

Bruny saar

Veel kolm aastat tagasi võis Hobartist edelas asuvat Bruny saart kirjeldada kui Tasmaania kõige paremini hoitud saladust. Praegu pole see aga tänu ökoseiklusettevõtte „Bruny Island Cruises" fenomenaalsele edule nii. Ettevõte tutvustab saare käänulist rannikut ning võimaldab külastajatel väga lähedalt tutvuda hülgete, delfiinide, merelindude (sh. majesteetliku albatrossiga) ning vahel ka küürvaalaga.

Kuigi paljudele piisab vaid korraks saare külastamisest, on Bruny väärt seal kogu päeva veetmist. Tegu on kohaga, mis on kui maailma radarilt kõrvale jäänud. Siin saab nautida suurel hulgal eri maitseid: kästitööjuuste, austreid, marju, veini, lõhet ning väikseid armsaid lahtesid, kus piknikut pidada.

Port Arthur

Lugematutes romaanides, filmides ja teledokumentaalides kuulsaks saanud Port Arthur on Tasmaania vangistuslugude parimaks edasikandjaks. Tasmaani poolsaarel asuv karistusasutus oli 19. sajandil mittesoovitud Briti kriminaalide peamiseks sihtkohaks.

Nüüdseks on UNESCO selle lisanud erilise tähendusega kohtade nimekirja ning see kujutab endast kummalist segu Inglismaa parkidest ning dantelikust õudusest. Vangla eesmärgiks oli murda oma vangide (kellest mõned olid alles lapsed) tahe. Ehk oli kõige suuremaks julmuseks hoopis niivõrd ilusas kohas viibimine? Kindlasti ärge maha magage öiseid kummitustuure ja paadiretki saarele Isle of the Dead (surnute saar).

Maria saar

Peale õudustäratavaid kogemusi Port Arthuris tunduvad Maria saare vangla varemed lausa mängulistena. Huvitav on fakt, et Mariat peeti omal ajal naljanumbriks - nii paljud vangid põgenesid, et Briti valitsus hakkas seda kõrgel tasemel uurima. Väikese tasu eest saavad külastajad magada ühes neist räpastest kongidest või parema variandina telkida ühes kahest telkimisplatsist saarel.

Vaid lühikese laevasõidu kaugusel Triabunnast, on saar kummaliselt ligitõmbav ning täis huvitavaid varemeid, kurvikaid randu, eukalüptimetsi ning metsloomi, sh. känguruid, vallabeid ja tuhkhanesid. Kui soovid veidi individuaalsemat lähenemist, siis broneeri neljapäevane Maria saare jalgsimatk (www.mariaislandwalk.com.au), mille jooksul saad osa nii ekspertidest giidide teadmistest, gurmeetoidust ja -veinist kui mugavast majutusest telgis.

Launceston

Lähiajalugu pole Austraalia ühe kõige ajaloolisema linna Launcestoni vastu just hell olnud. Kunagi oli Launceston suur sadam, kuid 20. sajandi alguses algas õitsengu allakäik. Sellest hoolimata on toonane ajalugu jätnud linnale nii arhitektuurseid kui tööstuslikke mälestisi. Alles praegu hakatakse nende varade tõelisest väärtusest aru saama.

Külastaja jaoks on Launceston ka väravaks Tamari jõele, mis on nii Tasmaania üheks viljakamaks veinitootmisregiooniks kui ka alguspunktiks Cradle'i mäele ning läänerannikule korraldatavatele ekspeditsioonidele. Päev Launcestonis selle ilusaid avalikke parke ja linna arhitektuuri nautides tasub end ära. Näiteks võid kruiisida Eski jõel, külastada Cataracti mäekuru või libistada õlu linna kõige kuulsamas pruulikojas nimega „Boag & Son“.

Cradle'i mägi

Cradle'i mägi, Dove'i järv ja St Clairi järv on märksõnadeks kõigile neile, kes väärtustavad puhast loodust ja ilusat avarat taevasina. Kummalisel kombel ei osatud selle koha võlu hinnata enne, kui Austraalia botaanik Gustav Weindorfer sisuliselt komistas Cradle'i mäe otsa 1912. aastal. Tänaseks katab Tasmaania metsiku looduse maailmapärandi ala (Tasmanian Wilderness World Heritage Area) peaaegu 20 % kogu saarest.

Kui tõsised matkajad tulevad Cradle'i mäele, et siit oma nädalast põhjalikku matka alustada (Overland Track), siis neile, kel aega vähem, on olemas mitmeid päevase retke võimalusi. Cradle'i mägi on ka imeline paik kohalikule loomariigile. Vallabid, opossumid, vombatid, kvollid ja kukkurkuradid on vaid mõned liigid, keda siin leida võib.

Strahan & Queenstown

Kui oled sõitnud Sydney sadamaalal, siis tea, et Tasmaania läänerannikul asuvas Strahanis ootab sind midagi hoopis teistlaadset. Pisike sadam vaatab suurepärasele ja laiale Macquarie sadamaalale, mis on kuus korda suurem Sydney omast. Sarnaselt paljudele teistele Tasmaania piirkondadele, alustas ka see sadam just kinnipeetute parandusasutusena (Sarah' saar). Nüüdseks on see aga kalakasvatuse ja ökoturismiga tegelev kohake. Üks peamisi atraktsioone on kruiis suurel Gordoni jõel.

Tänapäeva Strahan on oma metsiku maastikuga ka kajakkijate, matkameeste, mägirattasõitjate ja teiste seiklushimuliste Meka. Samuti tasub külastada Queenstowni, mis on 19. sajandi kaevanduslinn, mida ümbritseb huvitav kuumaastik. Ära jäta vahele auruvedurite uudistamist.

Tarkine

Tasmaania läänerannikul asuv Tarkine sai oma nime siin kunagi elanud Tarkine'i aborigeenidelt. Siin asub Austraalia suurim parasvöötme vihmamets ning räägitakse, et just Tarkin'is on riigi kõrgeim aborigeenide elukohtade kontsentratsioon. Väikelinn Arthur River on alguspunktiks ranna- ja metsamatkadele, loodus- ja linnuvaatlustele ning jõekruiisidele.

Täpsemat infot Tarkine'i kohta leiad siit: www.discoverthetarkine.com.au. Samuti pakutakse organiseeritud matkadel osalemise võimalust. Näiteks Tarkine Trails (www.tarkinetrails.com.au) pakub väikestele gruppidele eskorditud reise vihmametsa südamesse eesmärgiga aidata päästa kukkurkuradeid, keda ähvardab surmav haigus. Pargi serval asuvad ka kaks ökoloogilist mägionni.

Häälte festival


5.-14. juuli


See populaarne Hobarti talveüritus toob kokku nii rahvusvahelised kui kohalikud esinejad ja kulmineerub suure lõkkega. Näha saab koore, ansambleid ning ka sõnakunsti ja hip-hopi esindajaid(

festivalofvoices.com

).

Tõrksa taltsutus

25. juuli - 10. august

Playhouse Theatre toob lavale Shakespeare'i ühe kõige vastuolulisema ja keerukama tüki. See on lugu meestest, naistest, abielust, võimust ja konfliktidest. Lavastaja Julie Waddington annab külastajale võimaluse nautida Austraalia ühe parima väikese teatri võlusid. Siinsed lavalauad on aastate jooksul näinud mitmeid kuulsaid näitlejaid.

Tasmaania sümfooniaorkester: Letonja ja Shaham

1. august

Osariigi orkester esitab Kodaly teost "Dances of Galanta", Beerio rahvalaule ning Beethoveni sümfooniat nr. 7. Erikülalistena astuvad üles dirigent Marko Letonja ja metsosopran Rinat Shaham. Toimumiskoht: Federation Concert Hall.

Taevasse kirjutamine

4. - 30. september

Taevasse kirjutamine (Writing The Sky) on Amy Jacketti uute maalide näitus. Selle asemel, et otsese vaatluse põhjal maalida, on kunstnik kasutanud sõnadest välja võlutud pilte ja tõlgendanud seda oma töödes. Toimumiskoht: Salamanca Place.

Cosi Fan Tutti

5. oktoober

Melbourne'i ooper esitleb Mozarti koomilist ooperit Hobartis asuvas Kuninglikus teatris (Theatre Royal). Tegu on heasüdamliku ooperiga kahest õest, kelle lõpmatu armastus ja truudus oma partnerite vastu tundub ühtäkki kergelt öeldes paindlikuna.