Sadamalinn Trondheim üllatab fjordide, kuninglikkuse ja eheda Norra toiduga

Norra esimene pealinn Trondheim asutati Nidelva jõe suudmesse enam kui 1000 aastat tagasi. Ajalooliselt vana ja väärikas, aga samas nooruslik ja tänapäevane Trondheim on üle maailma tuntud Norra fjorde imetlema tulnud kruiisilaevade lemmik peatumispaik. Siit leiavad oma ka noored tehnikahuvilised, eheda toidu austajad ning loomulikult ajaloohuvilised.

Kui teil puudub jaht, aeg ja soov meritsi reisida, jõuab Tallinnast Trondheimi otselennuga ainult pooleteise tunniga. Kruiisihuvilised saavad siit alustada fjordide reisi põhja suunas näiteks Norra põhjapoolseimasse punkti Kirkenesi. Eheda looduse austajad võivad laenutada mõneks tunniks kajaki, et nautida mööda jõge seilates lummavaid vaated. Väikelaevaga võib teha ka pisema reisi, sõites Trondheimi fjordis asuvale Munkholmeni saarele, kuhu benediktiini mungad ehitasid 11. sajandil kloostri, millest sai vangla ja kindlus ning hiljem tollihoone. Mööda maaliliste fjordidega palistatud Norra ranniku imetlemiseks sobib loomulikult matkamine ka jalgratta või autoga.

Aga Trondheimis on ka kohapeal muidugi palju nautida: mõnus pisike, 170 000 elanikuga Norra linnake sobib ideaalselt mõnepäevaseks kuni nädalaseks peatuseks kõigile, kes soovivad aimu saada elust meie põhjanaabrite juures. Tegemist on Norra ühe vanema linnaga, mis on tuntud oma puithoonete, eriti just traditsiooniliste taladel puithoonete poolest. Trondheimi asutas aastal 997 Norra kuningas Olaf II, kuid oma osa linna ajalukku on jäädvustanud ka ristiusk – omal ajal ehitas piiskop Trondheimi piiskopipalee ja Nidarosi toomkiriku, millest on saanud linnakese sümbolid.

1070ndatel ehitatud toomkirik on suurepärane näide gooti arhitektuurist, olles Põhja-Euroopas tähtsuselt teine kristlik pühakoda ning on muide ehitatud Püha Olavi matmispaigale. Maailma põhjapoolseima katedraalina on Nidaros Põhja-Euroopa palverändurite peamine sihtpunkt.

Kuigi Trondheim – tõsi küll, algselt kandis linn nime Nidaros – on loovutanud pealinna õigused Oslole, on just siin kroonitud ja maetud kõik Norra kuningad ning siin asub ka kuningapere ametlik residents Stiftsgården. Tegemist on 1778. aastal valminud Skandinaavia suurima puidust paleega, mis on tõeline arhitektuuriline meistriteos. Üks sümbol, mille järgi veel Trondheimi tuntakse, on Vanalinna ehk Õnne sild, kohaliku nimega Gamble Bybro. Kohalikud usuvad, et silda ületades saavad tõeks kõik unistused. Kui ka teie seda ei usu, tasub ikkagi sillale jalutama minna, sest sealt avaneb imekaunis vaade värvilistele jõeäärsetele majakestele, mis kohati toetuvad puuvaiadele otse jõekaldas. Jõe idakaldal asuv vanalinn Bakklandet meenutab tegelikult oma värviliste hoonetega Amsterdami kanaliäärseid tänavaid: vanadest restaureeritud kaubahoonetest leiate kindlasti romantilise ööbimiskoha ning maitsvat toitu pakkuva kohviku või restorani.

Linna läbiv Nidelva jõgi on kuulus oma kalavarude poolest ning toidukohti külastades tasub küsida kohalikke kalaroogasid: vaalaliha, tursamaksa kaaviariga, pošeeritud suitsuturska ning kalapätsikesi. Maitsva suutäie saab ka kohalikult turult nimega Bondens Marked või linnasüdamest kolme kilomeetri kaugusel asuvast suurest ostukeskusest City Lade, kust leiab samuti mõnusaid kohvikuid.

Ajaloost tänapäeva – Trondheim kui tehnoloogiahuviliste paradiis

Trondheim on oluline haridus- ja teaduskeskus – linnas asub 11 kõrgkooli, Norra Teadus- ja Tehnoloogiaülikool ja sõltumatu uuringuorganisatsioon SINTEF. See uurimisasutus on koht, kus on arendatud välja mitmeid maailmakuulsaid ökotehnoloogiaid.

Uudsele avatust näitab ka see, et Trondheimi elanikud olid maailmas esimesed, kes võtsid kasutusele CycloCable'i rattalifti. Kuna linna tänavad tõusevad ja langevad järsult, oli ratturitel ja lapsevankritega peredel siin raske liigelda ning liftid tegid liikumise palju mugavamaks. Lisaks asub Trondheimis maailma kõige põhjapoolsem trammiliin kogupikkusega 8,8 km. Oluline on vast ka märkida, et linnaliinibussid ja trammid on ühendatud mugavalt ühise piletisüsteemiga.

Norra rokkmuusika ajalugu tutvustavas Rockheimi muuseumis pakutakse võimalust viia end kurssi kohaliku muusika ja muusikutega huvitavate interaktiivsete lahenduste kaudu. Mõned kilomeetrid kesklinnast asuvad aga Norra rahvusliku muusika ja muusikariistade muuseum ning botaanikaaed. Ringve muuseumi puhul on tegemist kunagise mõisaga, mille mõisaproua oli sünnilt venelanna, kes hakkas pärast abikaasa surma reisima mööda maailma ja ostma kokku sobivaid muusikariistu mõisaperemehe soovitud muuseumi rajamiseks. Kõige rohkem on muuseumis klahvpille.

Muusikalainel jätkates ei saa jätta mainimata igal aastal kohalike seas väga populaarset muusikaüritust St. Olav Festival, mis toimub juuli viimastel päevadel ja kestab augusti alguseni. Sellel festivalil on alati kohal kohalikud kui ka üle maailma kohale reisinud muusikud.

Trondheimis on tegemist ka talvel

Norra on kuulus suusatajate riik ja ka Trondheim pole jäänud sellest spordialast puutumata: siin saab tegeleda nii murdmaa- kui ka mäesuusatamise, uisutamise ning suusahüpetega. Linna lähistel asuvad mitmed suusakeskused, näiteks Bymarka, Estenstadmarka ja Vassfjellet.

Kui suusatamine peaks ära tüütama ning lapsed nõuavad uusi tegevusi, tasub sisse astuda kruiisisadama ja Rockheimi muuseumi läheduses asuvasse veekeskusesse Pirbadet. Suvisel ajal lahutab kogu pere meelt Summer at Stiklestad – koht, kus külastajad saavad kogeda keskaegse farmi olemust ning tunda, kuidas oleks olla tõeline viiking.

Ka jalgpallipisik pole jätnud Norrat nakatamata ja just Trondheimis asub riigi tugevaim klubi Trondheimi Rosenborg, kes on 24 korda riigi meistriks kroonitud. Üle 21 000 koha mahutaval staadionil saab jalgpalli nautides ideaalse jalgpallielamuse.

Ajalooline ja samal ajal nii nooruslik Trondheim on koht, mis annab oma vägevuse ja iluga elamuse pikaks ajaks!

Lugu sündis koostöös lennufirmaga Nordica. Otselennud Trondheimi väljuvad Tallinna lennujaamast kaks korda nädalas. Lennuaeg on 1 h ja 35 minutit. Lisainfot leiab www.nordica.ee.