Rio de Janeiro. Foto: Eero Vabamägi

Miks minna

Rio de Janeiro võlub mõistetavatel põhjustel inimesi üle kogu maailma. Lämbe, troopiline ja seksikas paik, kus kõik näib kulgevat sundimatul sambasammul ning kus peaaegu midagi ei võeta liialt tõsiselt, välja arvatud jalgpalli ja liiklust.

Jahmatamapanevalt kauni maastiku moodustavad troopiliste vihmametsadega kaetud mäed, postkaardiväärilised järved, rabav arhitektuur ja loomulikult ka kuldsed rannad. Pole ime, et kohalikud hoiavad seda paika väga ning külastajad armuvad sellesse eranditult.

Need mäed mängivad rolli ka 12 miljoni elaniku sotsiaalses jagunemises: lõuna pool elavad rikkad ja muretud inimesed, põhjas kihavad vaesed äärelinnad ja slummid. Läänes aga leiab kiirelt laieneva Barra da Tijuca naabruskonna, mis püüab oma mitmerealiste kiirteede ja hiiglaslike ostukeskustega kopeerida Põhja-Ameerika ideaale, kuid ei suuda luua nii muretut atmosfääri. See saab tekkida vaid 18 kilomeetrit laial rikkumatul rannaribal.

Linna ajalugu on samuti põnev. Portugallased seilasid 1. jaanuaril 1502 Guanabara lahte ning pidades seda jõesuuks, ristisid nad soise ja niiske piirkonna Rio de Janeiroks (tõlkes Jaanuari jõgi). Sajandite jooksul kujunes see kindlalt pealinnaks, sest kohvi-, kulla- ja teemandikaubandus toimus suures osas Rio sadamate kaudu. 1822. aastal kuulutas keiser Pedro I Brasiilia Portugalist iseseisvaks ning kuningliku perekonna uhked paleed on säilinud linna teiste kauneimate hoonete seas.

Pealinna tiitel läks küll 1960. aastatel Brasíliale, kuid Rio kehastab jätkuvalt Brasiilia tõelist olemust kohalike soojuse, lõputu päikesepaiste, muusika ja tohutu koguse jääkülma õllega. Carioca – Rio elaniku – stereotüüp tööpõlgurist rannalõvina on aga oma aja ära elanud. Peale 2014. aasta jalgpallimeistrivõistluste ja 2016. aastal tulevate olümpiamängude korraldamise on uut jõudu tunda ka avalikes projektides ja investeeringutes, mis muudavad linna oluliselt, viies seda, kohati pisut vastumeelselt, lähemale sellise üleilmselt tähtsa keskuse staatuseni, mis on tuntud enama kui vaid turismi poolest.

Iial ei muutu aga sealne elurõõmus loomingulisus, mis aitas muuta Rio maastiku turismiatraktsiooniks, kohalikud sündinud meelelahutajateks ning jalgpallurid maailma parimateks. Särava muretuse all peidavad end jätkuvalt probleemid turvalisuse ja korruptsiooniga, kuid ainus viis hinnata tõeliselt kogu Rio sarmi on sellesse lihtsalt sukelduda. Ja magada võimalikult vähe.

Rio de Janeiro. Foto: Eero Vabamägi

Millal minna

Suvi ei alga Rios tõsiselt enne hilist novembrit. Mida lähemale jõuab kogu linna hõlmav uue aasta vastuvõtmise pidu Reveillon, seda kiiremini hakkavad käsikäes tõusma õhutemperatuur ja hotellide hinnad. Kõrged hinnad püsivad karnevalini (veebruari lõpus või märtsi alguses), sest sel ajal tulvab turiste parvedena ning rannad on pilgeni täis, kuid samas toimuvad sel ajal ka parimad peod. Kolm nädalat enne ja nädal pärast karnevali kubisevad tänavad pidutsejatest ning valitseb üleüldine kaos.

Kui see tundub põrgulikuna, siis juunis ja juulis on ööd jahedamad ning päevane üle 30 kraadi ulatuv temperatuur langeb talutavama 25 kraadini.

Juhuslikud külmalained võivad kesta korraga kuni kaks nädalat (isegi muidu mahedas detsembris), mil linn näib justkui kesta sisse peituvat. Üldiselt on parim vältida just märtsi ja aprilli, sest iga-aastased vihmahood toovad kaasa üleujutused.

Kuidas kohale jõuda

Sõit lennujaamast linna: bussiliiklus (realautoonibus.com.br) lennujaama ja linna vahel on pisut ebaregulaarne, nii et takso oleks parem valik. Taksovõtt võib osutuda esimeseks juukseid turri ajavaks kogemuseks kohaliku keele ja asjaajamisega: eirake neid, kes ise terminali väljapääsude lähedal teie juurde tulevad ja oma teenust pakuvad, ning võtke parem kollaste taksode sappa. Taksosõit Copacabanasse maksab umbes 60 reaali: enne sõidu algust tehke kindlaks, et taksomeeter on sisse lülitatud.

Reisikorraldajad: leidub kümnete kaupa asjatundjaid, näiteks Audley (audleytravel.com), Last Frontiers (lastfrontiers.com), Wexas (wexas.com), kellel on aastatepikkused kogemused ringreiside korraldamise ja kenade omapäraste hotellide leidmisega. Puhkused varieeruvad korraldatud lennu, sõidu ja ööbimispaigaga reisidest klassikaliste ringreisideni.

Kuidas liikuda?

Hoolimata murettekitavatest ajalehepealkirjadest ja turvalisuse viletsast mainest on jalgsiliikumine esmakülastajate jaoks siiski parim valik, kuniks kasutada kainet mõistust, näiteks jätta kallid ehted hotelli seifi ning vähemalt teha nägu, et teate, kuhu lähete.

Liikuda on üsna lihtne, sest enamik naabruskondi on mere, järve või mägede vahele surutud. Kõrguv Kristuse kuju aitab samuti orienteeruda: see vaatab üle Botafogo Guanabara lahe poole ning vasak ja parem käsi näitavad vastavalt põhja ja lõuna suunas.

Autoga sõitmine: autosõitu tasub Rios igal võimalusel vältida. Liiklus võib igasuguse hoiatuseta hetkega ummistuda, teed on kehvasti hooldatud ja suunajuhiseid, isegi lennujaama juhatavaid, ei ole piisavalt. Julgemad võivad üürida auto ühest paljudest firmadest lennujaama juures või Avenida Princes Isabelist Copacabanas, mis teeb sõidud kuulsatesse rannakuurortidesse, näiteks Buzios ja Paraty, ja Tijuca rahvusparki palju lihtsamaks kui bussiga minnes. Avis (avis.com.br) ja Hertz (hertz.com.br) on parima hinnakirjaga. Liiklus on parempoolne. Tihti tulevad parkimise peale kohale rääbaka välimusega tüübid, kes küsivad kuni 5 reaali auto parkimise eest. Nad näevad kahtlased välja ja tihtipeale ongi seda, kuid on targem siiski selle mitteametliku nõude järgi talitada.

Metroo: Metrô maa-alune rongisüsteem on konditsioneeriga ja üldjuhul tõhus, kuid tipptundidel (äripäeviti kell 6–9 ja 17–19) väga täis. Üks ots ehk Unitário maksab 3,20 reaali. Mõnedesse suurematesse naabruskondadesse, kuhu metrooliiklus ei ulatu, saab minna Metrô na Superficie piletiga, mis kehtib nii rongis kui ka integreeritud Metrô bussis, mis sõidab Botafogo ja Ipanema jaamade vahel. Metrô ja Metrô buss sõidavad esmaspäevast laupäevani kella 5st hommikul südaööni ja pühapäeviti kella 7st hommikul kella 11ni õhtul.

Taksod: kollased taksod sõidavad linna peal kogu aeg, nii öösel kui ka päeval ning võimaldavad ohutut ja taskukohast transporti. Vaadake enne sõitu alati, et mõõdik oleks seatud „Tarifa 1” peale, välja arvatud pärast kella 21, pühapäeviti, riigipühadel ja detsembrikuus, mil mõõdik on seatud pisut kallima „Tarifa 2” peale. Mõned juhid küsivad eraldi tasu ka pagasi eest (seadusega lubatud on 1,50 reaali kohvri kohta).

Buss: bussiliiklus on viletsasti korraldatud ja kaarte vähe, seega on sihtpaiga nimi külastajatele ainsaks vihjeks. Bussisõit maksab umbes 2,75 reaali, haruldased konditsioneeriga bussid on tavaliselt 0,10–0,20 reaali kallimad.

Rodoviaria Rio Novo bussijaamast (Avenida Francisco Bicalho 1, Santo Cristo) suundub bussiliine mööda rannikut edasi-tagasi, kaasa arvatud São Paulosse ja igasse suuremasse linna.

Rio de Janeiro. Foto: Eero Vabamägi

Hea teada

Olulised kontaktandmed

Turismiinfo: Riotur, Praça Pio XV, Centro (tel 00 55 212 976 7301; rioguiaoficial.com.br)
Hädaabinumbrid: politsei kutsumiseks helistage 190, tulekahju korral 193, kiirabi kutsumiseks 192.

Olulist

Lennuaeg: Euroopast alates 12 tundi
Valuuta: ametlikuks valuutaks on reaal, sümbol R$.

Kohalikud seadused ja tavad

Carioca’d on tuntud oma sõbralikkuse ja soojuse poolest ning suhtuvad tavaliselt eriti hästi neisse, kes üritavad kas või natukene portugali keeles rääkida.

Mäekülgedel paiknevad slummid on viimastel aastatel nii külastajate kui ka elanike jaoks ohutumaks muutunud, kuid ilma selge eesmärgi või kogenud giidi või kohaliku saatjata ei ole siiski soovitatav neis ringi käia. Mõned piirkonnad on äärmiselt ohtlikud ja kitsad käigud eksitavad kergesti.

Linnas tuleks olla tähelepanelik ümbritseva suhtes ja mitte kanda palju ehteid ega kogu oma raha korraga kaasas. Kandke kaasas vaid seda, mis on hädavajalik. Rannas on vargused levinud, seega hoidke oma asjadel silm peal.