Miks minna

Eks ikka selleks, et tunnistada oma silmaga uue Euroopa kõige hämmastavamat muutumist. See, et Tšehhi riik tekkis pärast raudse eesriide langemist ja selle presidendiks sai kunagi vangis istunud dissident, kelle lugu inspireeris kogu maailma, võib juba 20 aastat hiljem kergesti ununeda. Eriti arvestades Praha tänast ilmet: IT-firmade esinduslikud kontorihooned, glamuursed poekesed, mille ümber tiirlevad modellivälimusega kaunitarid koos noorte ärimeestega ning kõik see on surutud renoveeritud barokkarhitektuuri ja munakivisillutisega vanalinna.

Kuid sellesse kompaktsesse 1,2 miljoni elanikuga linna, mille jagab kaheks kivisildadega imekaunis jõgi, ei ole saabutud ainult tõe, vaid ka võimaluste otsinguile. Saabunud on nii head kui ka halvad. Nõukogude agendid, Saksa sõdurid, Habsburgi kolonistid ja juba rauaajal slaavi hordid koondusid kõik sellesse kuldsesse linna. Hoolimata pikkadest ja süngetest talvedest on Vltava jõe käänakud suutnud läbi aegade mingi nähtamatu jõuga igasuguseid rändureid kohale meelitada.

Kafka sagedasti tsiteeritud fraas selle kohta, et Prahal on tugevad küünised, vastab tõele. Nagu ka see, et Böömimaa nimega on seotud sõna „boheemlaslik”, millega kirjeldatakse eelkõige tunnetuslikke kogemusi otsivat eluviisi. Seega on isegi Hugo Bossi ülikonnas mehel siin aega teha üks õlu ja 90minutiline lõuna, et nautida guljašši või üht sigaretti kastanipuu all.

Samuti ei reageeri ükski prahalane sellele, kui paarike suudleb metroos, keegi kakerdab purjus peaga trammi pealt maha või suitsetab pargis kanepit. Rahulikke tšehhe ei ole kerge endast välja viia. Paljude sõnul muutus just sel põhjusel ka sametrevolutsioon kiiresti hoopis kinnisvara soodusmüügiks.

Teinekord võib see linn ka pisut ebaviisakalt mõjuda. Näiteks kui poemüüjad eelistavad klientidega tegelemisele suitsupausi. Aga kui see on elunautlemise hind, siis olgu nii. Tasub ettevaatlik olla, sest võib juhtuda, et Prahas viibides tekib ka teil endal soov siia jääda ja kirjanikuks või muusikuks hakata.

Foto: Prague Information Service

Millal minna

Kevadel toimuvad Prahas suured muutused – kahvatu jumega inimesed peatuvad, et end päikesel paitada lasta, ja õlleaedades tärkavad esimesed rohelised lehekesed. Juuni ja august on tavaliselt ülerahvastatud, kuigi turistide eest saab põgeneda Malá Stranasse ja Žižkovi. Sügis on armas, jahe ja peaaegu turistivaba ning talvel on lumised gooti stiilis tornid omaette vaatamisväärsuseks.

Sõit lennujaamast linna

Ruzyně lennujaamast (www.prg.aero/en) saab kesklinna taksoga (www.aaa.cz) mõistliku 650 tšehhi krooni eest (see on 25 eurot). Nöörivad lennujaamataksod on tänaseks õnneks minevik. Olemas on ka lennujaama süstikbussid, mida saab kiiresti SMSi teel broneerida (www.prague-airport-shuttle.com; tel +420 60 239 5421) ning mis viivad linna 20 minutiga.

Rong ja metroo ei ulatu veel Ruzyněni, ent buss nr 119 ulatub. Pileti hind on 28 kohalikku krooni ning seda saab osta 1. või 2. terminali juures asuva bussipeatuse piletiautomaadist. Bussis tuleb pilet kollases karbikeses komposteerida.

Kuidas liikuda

Ühistransport: Praha ühistranspordisüsteem (www.dpp.cz/en) on 1970. aastatel rajatud nõukogude ime, mis pidi vähendama üldist rahva rahulolematust. Suured, kiired, puhtad ja soodsad metroorongid sõidavad kolmel liinil ning trammide ja öötrammide (need, mille number on vahemikus 51–59) võrk katab kogu linna. Metroo lõpetab töö keskööl ja piletikontrolöridele meeldib sõitjaid üllatada, nii et kehtiv pilet tasub alati ligi hoida.

Pileti saab osta iga metroo sissekäigus asuvast automaadist või enamikust tubakapoodidest. 90 minutit kehtiv pilet maksab 32 krooni ja sellega võib sõita piiramatul arvul liinidel. Olemas on ka päeva (hind 110 krooni) ja kolme päeva (hind 310 krooni) piletid. Saadaval on ka SMS-piletid. Selleks saatke sõnum sisuga DPT32, DPT110 või DPT310 numbrile +420 90206.

Vanalinna ja Malá Stranat peaks aga nautima jalgsi.

Ja ärge unustage bussides ja trammides pileteid märgistada.

Rattad: rattasõit linnas ei ole enam kaugeltki nii eluohtlik kui varem, ent trammiteede, jää ja munakivide tõttu tunnevad sellest lõbu vaid hulljulged. City Bike (www.citybike-prague.com) pakub ekskursioone jalgratastel. See on audioekskursioon, mida saab MP3-faili abil iseseisvalt läbida. Hetkel on see omapäi reisijate seas tõeline hitt. Hind on 590 krooni (23 eurot).

Autorent: kui viibite vaid Prahas, siis ei ole autoüürimisel mingisugust mõtet, sest parkimine on keerukas ja kallis. Ka linnast välja liikumiseks on bussid ja rongid soodsamad ja mugavamad, välja arvatud juhul, kui soovite minna väga kaugel asuvatesse sihtkohtadesse. Kohalik firma Alimex (www.alimexcr.cz) pakub alati konkurentsivõimelisi hindu, kuid klientide tagasiside pole eriti positiivne.

Kohalikud seadused ja tavad

Tšehhi seadus nõuab, et isikut tõendav dokument peab alati olemas olema, nii et kandke passi või ID-kaarti alati kaasas.

Kui pöördute kellegi poole kas siis sooviga istuda pubis nende lauda või soetada midagi poest, öelge „dobrý den”, mis tähendab „tere päevast”, või „dobrý večer”, mis tähendab „tere õhtust”.

Suurem osa Praha kesklinnas liikuvatest kohalikest valdab suurepäraselt inglise keelt, ent hindab kõrgelt katseid rääkida tšehhi keelt, isegi kui see piirdub vaid sõnadega „děkuji” – „aitäh” või „prosím” – „palun”.

Praha on õnneks või kahjuks populaarne sihtkoht pidutsejate jaoks. Kuna hiljutiste seadustega keelati ära mitmetes avalikes parkides alkoholi tarbimine, tasub jookidega ringi liikudes pigem varjatuks jääda. Seaduse järgi on suitsetamine keelatud avalikes ruumides ja trammipeatustes. Samuti on enamikus restoranides lõuna ajal osa laudu reserveeritud mittesuitsetajatele.

Vastupidi levinud arvamusele ei ole narkootikumide kasutamine Tšehhis lubatud. N-ö pühapäevakasutajaid karistatakse siiski harva.

Hea teada

Hädaabinumber: 112
Praha teabekeskus: Staroměstské náměstí 1 (tel 00 42 22 171 4444, www.praguewelcome.cz)
Valuuta: Tšehhi kroon
Suunakood: Eestist helistades on vaja ette valida 00 42

Minek - Tulek

Prahasse on väga palju mugavaid lennuühendusi. Lennata saab Finnairiga läbi Helsingi, Lufthansaga läbi Franfurti või siis meie lõunanaabrite rahvuskompaniiga Air Baltic läbi Riia. Kahju, et enam pole võimalik kasutada Tšehhi kompanii otselende, mis veel hiljuti toimusid lausa kaks korda päevas. Loodame, et paremad päevad tulevad jälle õige peatselt tagasi.

Millegipärast ei ole Praha sihtpunktina ka ühelegi odavlennukompaniile silma hakanud. Ryanairi lennud toimuvad küll Londonist Ostravasse ja Brnosse, aga mitte Prahasse.

Kes lennuvõimalusi kalliks põlgab, võib kasutada hoopis Ecolinesi bussiühendust. Sõit kestab mõned tunnid üle ööpäeva, seega soliidsemas eas ja mugavusi armastavale inimesele võib see olla liiga ekstreemne elamus.