Monaco reisijuht

Monaco linnapuhkuse reisijuhis antakse nõu, kuhu minna, mida vaadata ja kuidas ringi liikuda. Monaco on koht, mis võtab iseennast kohutavalt tõsiselt. Samas pole ka imestada, kui nii paljudel rikastel inimestel on tarvis siin silm peal hoida. Anthony Peregrine elab Prantsusmaal ning on seal kirjutanud reisilugusid ja muud enam kui 20 aastat. Samuti külastab ta igal võimalusel ülejäänud Euroopat.

Miks minna

Monacot on lihtne põlata. Mina kunagi tegin seda, pidades Monacot maksudest kõrvalehoidjate, paranoiliste miljardäride, koomilise kuningapere ja Roger Moore’iga piirduva glamuuri kantsiks. Kuid selline küünilisus on tobe. Jah, see koht on ekstravagantsusest, luksusest ja politseinikest pidevalt peaaegu lõhkemas. Ent samas on see ka haarav spektaakel, mille sarnast mujal Euroopas ei leidu.

Et seda täielikult hinnata, tuleb oma eelarvamused alla suruda. Kuigi see tilluke vürstiriik mahuks napilt ära Paljassaarele, on sellel siiski kolm printsessi, üks prints ja 2011. aastal peeti siin täissuuruses kuninglik pulm.

Monaco on koht, mis võtab iseennast kohutavalt tõsiselt. Samas pole ka imestada, kui nii paljudel rikastel inimestel on tarvis silm peal hoida. Nagu kõik teised lihtsurelikud, ei saa ka minust kunagi monacolast. Kuid meil kõigil on võimalus selle muinasjutumaa pinnal vähemalt kõndida. Ja vähemalt üks kord elus me peaks.

Kuidas kohale jõuda

Et jätta õige mulje, tuleks Monacosse saabuda staadionisuuruse jahiga. Kui see on aga teie maitsele natuke liig, siis on hea variant ka lennuk.

Lähim lennujaam on Nice-Côte d’Azur (tel [phone]; www.nice.aeroport.fr), mis asub 35 km kaugusel rannikust.

Sõit lennujaamast linna

Nice-Côte d’Azuri lennujaamast (tel [phone]; www.nice.aeroport.fr) on Monacosse saamiseks viis varianti.

Kuigi see pole ehk nii uhke kui jaht, on Heli Air Monaco (tel [phone]; www.heliairmonaco.com) helikopteriga saabumine kindlasti glamuursem kui bussiga kohale veeremine. Tavaline seitsmeminutiline lend maksab 125 eurot üks suund ja 220 eurot edasi-tagasi. 2–12aastasele maksab üks suund 80 ja edasi-tagasi 130 eurot ning üle 65aastastele vastavalt 95 ja 190 eurot. Kui 18 eurot minuti eest on midagi, mida saate endale lubada, siis laske käia. Eriti, kui edasi hotelli viib teid tasuta süstikbuss.

Takso eest (tel [phone]) olge valmis maksma 69–74 eurot päeval ja 79–90 eurot õhtul kella seitsmest hommikul kella seitsmeni. Hinnad sõltuvad liiklusoludest. Neljas inimene või pagas teevad arve pisut suuremaks.

Kui eelistate rongi, sõitke lennujaamast bussiga nr 99 Nice-Ville’i jaama (pilet 4 eurot), ning sealt minge TER-rongiga (Prantsuse rongifirma) Monacosse. Rongisõit on lühike ning maksab olenevalt kellaajast umbes 5–7 eurot.

Neljas variant on buss. Selle kasutamiseks minge lennujaama 1. või 2. terminalist 110 Expressile. See viib teid umbes 45 minutiga Monacosse ning ühe suuna pilet maksab 12 eurot ja edasi-tagasipilet 32 eurot. Hinnad alla 26aastastele on vastavalt 14 ja 28 eurot. Pileteid saab Bureau-des-Busidest 1. terminalist.

Viimaks, kui reisite üksi ja vähese pagasiga, kaaluge ka mootorrattataksot. Riviera Express (tel [phone]; www.riviera-express.net) viib teid umbes 75 euro eest Goldwingi mootorrattal Monacosse.

Kruiisid

Kruiisilaevad randuvad tavaliselt uue kai ääres asuvas vanas Port Hercule’i sadamas, mis on pea pool kilomeetrit pikk ning tuntud kui Nouvelle Digue de Monaco (see Gibraltaril ehitatud ja siia pukseeritud monstrum on poolhõljuv, et hoida merekeskkonda). Kail endal ei ole mingeid hooneid, ent Monaco on vaid kiviviske kaugusel. Piisavalt taksosid on samuti käeulatuses.

Kuidas liikuda

Jalgsi: Monaco on vaevalt 3,5 km pikk ja oma kõige laiemas kohas veidi alla kilomeetri lai (see on Vatikani järel teine kõige väiksem riik maailmas). Seega pole kõndimine just tohutu katsumus. Vähemalt seni, kuni viibite mere ääres. Natuke maad sisemaa poole ja tänavad hakkavad järsult tõusma (just siin vajuvad Alpid merre).

Ühistransport: Vürstiriigi kohta, mida iseloomustavad pigem limusiinid kui vajadus ühistranspordi järele, on Monacos üllatavalt hea ja soodne ühistransport. Siin on viis bussiliini, üks pilet maksab 1,50 müügiautomaadist ja 2 eurot bussist ostes. 30 minuti jooksul saate sama piletiga ka teise sõidu teha (bussijuhile tuleb öelda „Correspondence”).

Samas 5 euro eest saate piiramatult sõita terve päeva. Alla 7aastased sõidavad kogu aeg tasuta. Samad hinnad ja tingimused kehtivad ka Bateau Busi (praami) kohta, mis sõidab sadama vahet. Lisateavet saab telefonil 00 37 79 770 2222 või aadressil www.cam.mc. Bussiga reisides tuleb meeles pidada, et pilet on vaja valideerida bussis asuvas automaadis.

Tänavaliftid: See on suurepärane üdini monacolik abi kergele jalutamisele. Lifte on seitse ja need asuvad kõigis olulisemates punktides, et teid vürstiriigi sügavamatest kohtadest kõrgemale tõsta. Tegelikult on olemas ka vähemtuntud kaheksas lift, mis aitab Monaco-Ville’i ronimise natuke lihtsamaks teha.

Minge vana sadama lõppu, Quai des Pêcheurs’ parklasse. Kõige taga on lift, millele järgneb eskalaator, millega jõuate otse okeanograafia muuseumi ette. Nii on pisut vähem rassimist.

Rongid: Tilluke Azur Expressi turistirong ei pruugi väga lahe tunduda, aga keda huvitab? Okeanograafia muuseumi eest viib see teid poole tunniga mitmete Monaco vaatamisväärsuste juurde ning maksab 8 eurot (2–8aastastele poole odavam). See on piisavalt lahe minu jaoks.

Autorent: Peab olema hull, et liikuda Monacos autoga. Ning julge, et tulla Monacosse välisriigi autoga. Sama suur politseinike kontsentratsioon kui Monacos on ehk ainult Põhja-Koreas. Kus pole politseid, seal on liikluskaamerad ja nende eest ei jää juba ükski rikkumine varjatuks ning karistamata (Monaco on ainus koht, kus mu auto on teisaldatud. Ja mitte üks kord, vaid kaks).

Nii et palun sõitke tohutu ettevaatlikkusega, justkui kogu teie varandus oleks kaalul (sest tegelikult ongi), ning parkige ainult selgelt ettenähtud kohtades. Kaarte vaadake veebilehelt www.monaco-parkings.mc/establishment.

Turistibuss: Andke sellele võimalus. Suhteliselt uus teenus „Monaco – Le Grand Tour” veab teid kõigi Monaco vaatamisväärsuste juurde lahtise bussiga. Ilma peatusteta kestab sõit ühe tunni. Mõte on aga selles, et kui vaatamisväärsus vaadatud, saate sama piletiga astuda järgmisele bussile, et edasi sõita. Kuigi Monacos saab jalutada, on see kergenduseks nii vanadele, noortele kui ka lihtsalt väsinutele. Ühe päeva pilet on 18, kahe päeva pilet 21 eurot. Lastele vanuses 4–8 maksab nii ühe kui ka kahe päeva pilet 7 eurot. Teavet saab telefonil 00 37 79 770 2636, veebilehelt www.visitmonaco.com või transpordiesindustes 26bis Blvd Princesse Charlotte.

Kohalikud seadused ja tavad

Monaco seadus nõuab, et isikut tõendav dokument peab alati olemas olema, nii et kandke passi kaasas. Monacos leidub kõikjal politseinikke, kes on pärit Prantsusmaalt ja nad ei ole just kõige suuremad naljasõbrad.

Kui teid kellelegi tutvustatakse, suruge alati kätt (nii meestel kui ka naistel). Põsele suudlemine tuleb alles hiljem (eriti meeste vahel), kui tutvus on juba kauem kestnud.

Teadke, et millegi pakkumisele (veiniklaasi täitmine, leib, väike kingitus) lihtsalt „merci” vastamine tähendab keeldumist, nagu „Tänan, ei”.

See erineb täielikult inglise keelest, kus lihtsalt „Thank you” tähendab „Jah, tänan”. Nii et kui soovite veini või leiba juurde, ärge öelge „merci”. Öelge „Oui, s’il vous plait”.

Pidev näksimine ja tänaval söömine-joomine ei ole Monacos levinud.

Hea teada

Hädaabinumber:112
Turismiinfokeskus: (tel [phone], www.visitmonaco.com), 2 Boulevard des Moulins
Valuuta: euro
Suunakood: Eestist helistades valige ette 00 377.

Enne kui alustame, teeme segaduse vältimiseks selgeks, mis on Monaco ja mis Monte Carlo. Monaco on vürstiriigi nimi. Monte Carlo on üks Monaco viiest linnaosast (veel on näiteks linnaosad Monaco-Ville ja La Condamine).

Niisiis on Monte Carlo osa Monaco linnast, nii nagu Montmartre on osa Pariisist. Nüüd, kui see on selge, võime oma külaskäiguga edasi minna. Alustame Monte Carlo vastas asuvast kõrgest kaljuneemest, kust vürstiriik sai alguse, ja Monaco-Ville’i nimelisest käänulisest vanalinnast.

Viis peamist vaatamisväärsust

Vürstipalee

Kui olete läbinud Monaco-Ville’i tänavarägastiku ja möödunud suveniiripoodidest, suunduge läbi Monaco halduskeskuse vürstipalee poole. Iga päev kell 11.55 toimub palee-esisel väljakul vahtkonnavahetus. Kuus püssiga vahimeest marsivad trummi ja pasuna saatel oma postidele, et kaitsta vürsti ... ei ole päris kindel, kelle eest.

Kuigi väljastpoolt näeb Grimaldide palee välja pigem nagu suur sanatoorium, on ehitis seest renessansilik ning seda ehivad freskode ja sammastega ääristatud siseõued ning toretsevad eluruumid. Kuningas George III vend suri Yorki hertsogi magamistoas aastal 1765, võimalik, et kullatise ja kipskrohvi üleküllusse.

Paleepilet kehtib ka kõrval asuvas Napoleoni muuseumis. Siin on ühendatud mälestused keisrist ja pilguheit Monaco minevikku. Muuseum on avatud ka siis, kui palee on 1. novembrist 2. aprillini külastajatele suletud (kodulehe järgi on suletud siiski ka 12. novembrist 16. detsembrini). Pileti hind on 4 eurot.

Paleest väljudes võite nautida väljakult avanevat vaadet ning külastada suurepärast kalju äärel asetsevat Saint Martini aeda ja Monaco katedraali. Vürst Rainier’ ja vürstinna Grace’i hauad asuvad kooriruumist vasakul. Hauad on oma tagasihoidlikkusega silmatorkavas kontrastis kiriku uusbütsantslike ülikülluslike kaunistustega.

Aadress: Monaco-Ville.
Kontaktandmed: tel [phone] (lisanumber 8484), www.palais.mc.
Lahtiolekuajad: iga päev 10.00–18.00 (2. aprillist 31. oktoobrini).
Pilet: täiskasvanutele 8 eurot, õpilastele ja tudengitele 4 eurot.

Okeanograafiamuuseum

Konkurents ei ole küll kuigi tihe, ent see on siiski Monaco muuseumidest parim. See uusklassitsistlik ehitis, mis on justkui kaljust välja raiutud, näeb välja märksa uhkem kui vürstipalee. Tänu sammastele ja frontoonidele tundub muuseumil olevat lausa viktoriaanlik eesmärk oma külastajaid harida. Ja seda siin tõepoolest ka tehakse. Suur muuseum on pilgeni täis merevõlusid, eriti väärivad mainimist esmaklassiline akvaarium haide laguuniga ja 27 meetri pikkune vaalaskelett. Kui selline elukas suudaks taas ellu ärgata, võiks ta Monaco tervenisti alla neelata.

2012. aasta aprillis lisandus muuseumi vaatamisväärsuste hulka ka kilpkonnade saar – vabaõhuala, mis on väheüllataval kombel pühendatud kilpkonnalistele. Pisipõnnidele on seal ka mänguala ja vanematele puhkenurk, kus saab maha istuda, keelt kasta ja oma võsukestel silma peal hoida. Alates selle aasta 3. juunist toimub muuseumis hainäitus, mille eesmärk on hambulisi koletisi lähemalt tutvustada ja vähendada nii nende deemonlikku kuvandit. (Selgub, et haid tapavad aastas vaid kümme inimest, meduusid aga 50 ning sääselised lausa 800 000.)

Aadress: Avenue St Martin.
Kontaktandmed: tel [phone], www.oceano.org.
Lahtiolekuajad: iga päev 10.00–18.00 (jaanuarist märtsini ja oktoobrist detsembrini); 10.00–19.00 (aprillist juunini ja septembrikuu vältel); 10.00–19.30 (juulist augustini).
Pilet: täiskasvanutele 14 eurot, 4–12aastastele lastele 7 eurot, 13–18aastastele 10 eurot.

Kui soovite külastada nii paleed kui ka okeanograafiamuuseumi, ostke ühispilet. Täiskasvanutele maksab see 19 eurot, 4–7aastastele lastele 7 eurot, 8–12aastastele 9 eurot ning 13–18aastastele ja tudengitele 11 eurot.

Monte Carlo kasiino

Place du Casino väljakul seistes olete vürstiriigi ning ka Euroopa kõrgeimate panustega mängumaa südames. Kusagil mujal ei ole nii tugevalt tuntavalt koos nii palju rikkust ja sellega kaasnevaid eelarvamusi. Kasiino taga lopsakatel terrassidel asuvad Allée-des-Boulingrinsi aiad.

Sealsed purskkaevud, taimestik, muruplatsid ja tänapäevased skulptuurid on kui ooper aianduslikus vormis. Paremal ootab külluslikult kaunistatud Hotel de Paris, et teda külastaks seltskond hertsoginnasid. Ja otse ees ongi kasiino, mille liigselt kaunistatud fassaad balansseerib täpselt suursuguse ja naeruväärse vahel.

Hoone sisemus on erakordselt suurejooneline – ruum ruumi järel voogavat rokokood, hiiglaslikke sambaid, kullatist, marmorit, lühtreid, paljaid naisi kujutavaid kõrgreljeefe ja terve seina suurusi maale. See miljöö väidab, et õnnemängud on tsivilisatsiooni üks suurimaid saavutusi.

Kahju, et mängijad on sellised, nagu nad on. Siia sobiksid orkestrid ja ballid, kuhu võib ilmuda vaid pidulikus rõivastuses. Selle asemel on kasiino täis kolisevaid mänguautomaate ning lennukitäite kaupa Torinost ja Tonbridge’ist arstide soovitusel kohale saabunud turiste, kes teevad mornilt panuseid. Ent kasiinos tuleb kahtlemata ära käia. Selle ekstravagantse hoone südames asuvates salon privé’des (privaatruumides) leidub juba kõrgemast klassist kliente ja õnnemänge. Sama kehtib ka väliterrasside kohta, mis avati 2011. aasta suvel, et kliendid saaksid ka vabas õhus õnne proovida. See, kas merevaade ja eksootiline aiakunst aitavad leevendada rahakoti õhenemisest tekkivat süütunnet, on juba vaieldav.

Renoveerimise käigus ehitati hoone keskmesse uus peen Salon Blanc – valge sohvabaar. Kui suundute väliterrassidele, jääb baar teie teele. Stiili on ka kasiino teistes baarides ja restoranides. Kui teid paeluvad sõnad „zen” ja „tippklass”, on Buddha Bar selgelt mõeldud just teile. See on tõenäoliselt maailma kõige moodsam restoranikett. Monte Carlo kasiinosse rajati Buddha Bar aastal 2010. Eine maksab siin umbes 65 eurot. Restorani esimene korrus avaneb terrassile ning kella kuuest kaheksani toimub siin üritus, mida ma suudan vaevu nimetada Happy Lounge’iks. See tähendab, et joogid on siis odavamad.

Kui teil juhtub üle olema 70 eurot, võite selle kulutada Le Train Bleu restorani luksuskupeelikus miljöös Itaalia toidule. Alates 80 eurost kostitatakse teid restoranis Les Privés Prantsuse köögi parimate paladega. Sellega võrreldes tundub Le Mozaik, kus pakutakse pastat ja Tai toite, peaaegu soodne. Toitude hinnad algavad seal 40 eurost.

Erootikafännid võtku teadmiseks, et kasiinol on nüüd omaenda Crazy Horse’i stiilis kabareesõu – selline, kus samahästi kui alasti neiud on pandud veenõudesse jms. Spice Burlesque’i kava saab nautida neljapäevast esmaspäevani kella kümnest kaheni kasiino Le Cabaret’s. Joogid maksavad 50 eurot. Vahest on see viis, kuidas jätta sõelale vaid need, kellele tõesti väga meeldivad paljad naised.

Aadress: Place du Casino, Monte Carlo.
Kontaktandmed: tel [phone], www.casinomontecarlo.com.
Lahtiolekuajad: kasiino on argipäeviti avatud alates 14st, nädalavahetusel keskpäevast. Salon privé’d ehk privaatruumid E–R alates 16st; L-P 15st.
Pilet: pääs kasiinosse 10 eurot, vanusepiir 18 aastat. Võtke kaasa isikut tõendav dokument. Salon privé’d – 20 eurot.

Café de Paris

Kohe kasiino vastas asuva juugendstiilis restorani terrass on peamine ümbruse vaatamise ja enese näitamise koht Monacos. Siin on ka vahest lausa maailma kõige ülbemaid kelnerid. (Seetõttu pääsete jootraha maksmisest.) Istuge lauda ja jälgige Monte Carlo pakutavat vaatemängu. Pange tähele, kuidas vormirõivais noormehed vehivad kannatamatult kätega, et Citroënid läheksid eest ja et Bentleyd saaksid takistamatult läbi sõita.

Vaadake ka, et Bentleyte juhid sarnanevad enam rahapesijate kui filmitähtedega. Ja et nende naiskaaslased võiksid pehmelt öeldes olla nende tütred. Tagapool asub restorani enda kasiino, mis on vabama futuristliku õhustikuga.

Suitsetajate jaoks on kasiinos ka katusealune väliterrass, kus leidub samuti mänguautomaate. Suitsetamine on Monaco kasiinodes olnud keelatud nüüdseks juba paar aastat ning sissetulekutele on see mõjunud kohutavalt. Sel terrassil on aga taas võimalik jääda korraga ilma nii oma rahast kui ka tervisest. Mõned siiski võidavad. Üks õnneseen võitis 194 027 eurot automaadiga, mille mängupanus oli 2 santiimi. Hoidke silma peal automaadil nimega „Aliens v.Predators”.

Aadress: Place du Casino, Monte Carlo.
Kontaktandmed: tel [phone], http://fr.casinocafedeparis.com.
Lahtiolekuajad: mänguautomaadid on avatud alates kella 10st, lauamängud 17st.
Sissepääs kasiinosse on tasuta. Restorani pearoad algavad 25 eurost.

Aed Jardin Exotique

Tibatillukese riigi kohta on Monacosse kiilutud rohkelt aedu ja minu jaoks on just see kõige huvitavam.

Jardin Exotique kõrgub vürstiriigi piiri ääres ning langeb pea püstloodis mööda kalju külge alla. Niisiis on seal pisut ronimist. Ent see on seda väärt, sest aias on maailmatasemel kaktuste ja lihaktaimede kogu. Mõned neist pärinevad eelmise sajandi algusest ja on kasvanud hiiglaslikuks, mistõttu tundub, nagu jalutaksite vertikaalses New Mexicos.

Ainult et New Mexicos ei ole nii suurepärast merevaadet. Pileti hinnas sisaldub sissepääs aias asuvasse stalaktiidi- ja stalagmiidikoopasse (ettevaatust – seal on 300 trepiastet) ja eelajaloo muuseumisse. Viimases, pean tõdema, ei ole ma käinud.

Aadress: Boulevard du Jardin Exotique 62.
Kontakandmed: tel [phone], www.jardin-exotique.mc.
Lahtiolekuajad: veebruarist oktoobrini iga päev 9.00–18.00 (15. maist 15. septembrini kuni 19ni), novembrist jaanuarini iga päev 9.00–17.00.
Pilet: täiskasvanutele 7,20 eurot, üle 65aastastele 5,50 eurot, 6–18aastastele lastele ja tudengitele 3,80 eurot.