Foto: Dubrovniku turismiamet

Miks minna

Oma väga hea asukohaga, kust avaneb vaade rahulikule Aadria merele, on Dubrovnik üks ilusamaid müüriga ümbritsetud vanalinnu maailmas. Kunagi oli Dubrovnik merekaubanduse vabariigi Ragusa (1358–1808) pealinn, nüüd kuulub ajalooline linn UNESCO maailmapärandi nimekirja ning on üks väärtuslikemaid kohti Horvaatias.

Kuldsel ajastul ehk 16. sajandil olid Dubrovnikul konsulaadid enam kui 50s sadamas ning üks maailma suurimaid kaubalaevastikke.

Tänapäeval käivad inimesed siin aga puhkamas, mitte niiväga kaubitsemas. Peamine tõmbenumber on ainult jalakäijatele avatud vanalinn, kus leidub hulgaliselt paleesid ja barokkstiilis kirikuid, mida valvavad endiselt tugevad keskaegsed kaitserajatised.

Lisades sellele kõigele rannad, puhta mere, väikesed mõnusad söögikohad, mis pakuvad värskeid mereande, šikid viietärnihotellid ja seiklusspordikeskused, saabki kokku ühe korraliku ideaalpuhkuse. Niisiis on selge, miks on selliseid kuulsusi nagu John Malkovichi, Mickey Rourke’i, Beyonce’i ja Eva Longoriat viimasel ajal just Dubrovnikus nähtud.

Kedagi ei paista kõigutavat ka fakt, et hinnad on siin pea kahekordsed võrreldes ülejäänud Horvaatiaga. Aastal 2008 oli Dubrovnik kruiisilaevade külastatavuse poolest kümnes sadam maailmas: 650 laeva tõid kohale umbes 850 000 turisti.

Numbrid aina kerkisid ning 2012. aastal ületati miljoni piir. Et vältida ülerahvastumist, on linn kruiisifirmadega kokku leppinud, et päevas maabub kõige rohkem 7000 reisijat.

Millal minna

Enamiku inimeste jaoks sobiks kõige paremini mai-juuni või september-oktoober. Siis on ilm päikseline, meri ujumiseks soe ning hotellid, restoranid ja vaatamisväärsused avatud, ent ilma rahvamassideta.

Tipphooajal juulis-augustis on Dubrovniku vallutanud turistid täielikult: hotellide hinnad on laes, restoranidesse ja randadesse pole võimalik pääseda. Ent samas saab just siis nautida Dubrovniku suvefestivali ja glamuurset ööelu.

Novembrist aprillini on samuti mõnus, ent mõned kohad on siis suletud ja ilm võib alt vedada.

Kuidas kohale jõuda

Kruiisid: kruiisilaevad maabuvad Gruži sadamas (www.portdubrovnik.hr) 2,5 km kaugusel vanalinnast. Süstikbussid viivad reisijad 10 minutiga sadamast vanalinna. Nende graafik ja hind sõltub kruiisilaeva operaatorfirmast. Taksod on ka olemas. Mõned kruiisifirmad pakuvad võimalust sõita paadiga ümber keskaegse linnamüüri Gruži sadamast vanalinna sadamasse.

Rongid: Dubrovnikus paraku raudteed ei ole.

Sõit lennujaamast linna

Dubrovniku lennujaam (www.airport-dubrovnik.hr) asub kesklinnast umbes 20 km kagus. Lennujaama bussiteenust pakub Atlas. Nende busside graafik ühildub saabuvate lendudega ning reisijad viiakse vanalinna vahetus läheduses asuva Pile värava juurde või Dubrovniku bussijaama, mis asub praamisadama kõrval. Pilet maksab 35 kunat (4,7 eurot). Taksosõit maksab umbes 200 kunat (27 eurot).

Kuidas liikuda

Ühistransport: Dubrovniku vanalinn on ainult jalakäijatele ja asub sadamast 2,5 km kaugusel. Sinna saab bussidega nr 1, 3 või 6 (www.libertasdubrovnik.hr). Pileti hind on juhilt ostes 15 kunat (2 eurot) ning ajalehekioskist 12 kunat. 24 tunni pilet maksab 30 kunat (4 eurot). Alati on võimalik ka jalutada. See võtab aega umbes 25 minutit.

Autorent: Dubrovnikus on mugavam liikuda ilma autota. Vanalinn on ainult jalakäijatele ja linnamüüri lähedale parkimine väga keeruline. Isegi kui soovite linnast kaugemale sõita, oleks mugavam liikuda bussi või praamiga, välja arvatud juhul, kui teie sihtkoht jääb nendest marsruutidest kõrvale. Vaadake veebilehte www.travelsupermarket.com, kus saab võrrelda üüriautode hindu.

Kohalikud seadused ja tavad

Ärge mainige sõda. See on endiselt õrn teema ja kuna paljudel peredel on juuri nii ühel kui ka teisel pool, on parim vältida diskussioone teemal, kumb pool oli õige ja kumb vale.

Nudism on lubatud mõnel eraldatud rannal, tavaliselt märgitud FKK (saksakeelsest sõnast Freikörperkultur, mis tähendab vaba keha kultuuri). Teistes randades on topless-päevitamine lubatud, aga mitte soovitatav.

Autotuled peavad sõitmise ajal põlema ööpäev läbi.

Hea teada

Horvaatia hädaabinumber: 112
Dubrovniku turismiinfokeskus: Brsalje 5 (kohe vanalinna juures, Pile värava lähedal); tel 00 385 (0) 2032 3887 ja 312 011; www.tzdubrovnik.hr. Avatud iga päev 8.00–20.00.
Valuuta: kuna (Kn)
Pidage meeles, et kuigi Horvaatiast saab 1. juulil 2013 ELi liige, ei tule seal kohe euro käibele.
Suunakood: 00 385

Minek - Tulek

Dubrovnikusse võis veel mõned aastad tagasi saada otselennuga. Nüüdseks on see võimalus kahjuks ajaloo hämarusse kadunud. Üpriski odavaid hindu on võimalik leida näiteks Lufthansaga läbi Frankfurti lennates. Seda küll väga pikalt ette ostes, sest nõudlus sihtkoha suhtes on suur.

Hinna võib teha soodsamaks ka lisaümberistumine Zagrebis.

Seiklushimulisemad reisisellid võiksid kaaluda näiteks minekut Dubrovnikusse ja tagasitulekut hoopiski Zagrebist. Miks mitte rentida auto ja sõita just omale sobivas tempos kahe linna vahelised 600 km, nautides vaateid merele ja külastades imeilusaid ajaloolisi väikelinnu.