19.06.2013, 19:23
Brüsseli reisijuht
Brüsseli raekoja plats.
FOTO:
Belgia pealinnal Brüsselil on üllatavalt omapärane iseloom. Antony Mason tutvustab linna vaatamisväärsusi, parimaid hotelle, restorane, baare ja kauplusi. Antony Mason on reisijuhi „DK Eyewitness Guide to Belgium & Luxembourg” ning veel 70 ajalugu, geograafiat, reisimist ja kunsti käsitleva raamatu autor.
Miks minna
Brüssel – Euroopa pealinn – kõlab modernselt, pingutatult ja ehk pisut hingetultki. Kuid tegelikult ei kehti Brüsseli kohta ükski neist omadussõnadest. Päriselt on Brüssel inimlikul ja vägagi hoomataval tasandil (peaaegu kõik oluline on vaid jalutuskäigu kaugusel) just selline linn, mis on teadlik oma keskaegsetest juurtest ning mida iseloomustab maalähedane hõng ja pulbitsev elu.Brüssel on Bruegheli, Magritte’i, Victor Horta (juugendarhitektuuri rajaja), Hergé (Tintini looja) ja Jacques Breli linn. Pole raske mõista, miks nad olid sellest linnast niivõrd vaimustuses. Brüsseli tagasihoidliku välimuse all peitub ju palju aardeid: esmaklassilised kunstikogud, kõrgtasemel kokakunst, ainulaadsed õlled ja tipptasemel šokolaadimeistrid.
Millal minna
Põhja-Euroopa kliima jagab aasta neljaks aastaajaks, millest igaühel on omad võlud. Kevad on Brüsselis rõõmsameelne ja roheline, samas kui sügis muudab pöögimetsad madala päikese all kuldselt sillerdavaks. Kogu linna haarav jõululaat aitab peletada detsembrikuist pimedust.Eriti meeldiv on aga suvi: kui päike paistab, täituvad tänavakohvikud eluga ja kogu Brüsselit haarab peomeeleolu. Elu Brüsselis keerleb ümber sõprade ja elunautimise. Kõige selle mõistmiseks tasub suveõhtul sammud seada uude trendikasse piirkonda Place du Châtelaini ümbruses Ixelles’is.Suvi Brüsselis on ka tuntumate sündmuste toimumise aeg: näiteks festival Ommegang Pageant (juulis) ja iga kahe aasta tagant toimuv Carpet of Flowers Grand Place’is (järgmisena aastal 2014). Hoiatuseks olgu siiski öeldud, et vihma sajab igal aastaajal, nii et ilmateatest hoolimata tasub vihmavari alati kaasa võtta.
Sõit lennujaamast linna
Brüsseli lennujaam (www.brusselsairport.be), mis on riigi peamine rahvusvaheline lennujaam, asub Zaventemis, linnast ligi 15 km idas. Parim (ja soodsaim) viis lennujaamast Brüsselisse saada on rongiga, mis väljub iga 20 minuti tagant kolme suurimasse raudteejaama: Gare du Nord, Gare Centrale ja Gare du Midi. Sõit kestab umbes 20 minutit, graafikuid näeb aadressilt www.b-rail.be.
Reisijad, kes liiguvad ELi kontorite piirkonda, võivad kasutada bussiteenust Airport Line (www.stib.be/airport-line), mis läheb Schumani metroojaama ja Gare de Bruxelles-Luksembourgi raudteejaama.Rongid: Eurostari (www.eurostar.com) rongid Londonist saabuvad Gare du Midi (nimetatakse ka Brussel-Zuid) jaama, mis on metroo, trammi ja busside kaudu ühendatud kõikide linnaosadega.
Kuidas liikuda
Kruiisid: Kruiisilaevad saabuvad Belgia ranniku kolme sadamasse: Antwerpen, Zeebrugge ja Oostende (Ostend). Antwerpen on 55 km Brüsselist põhja pool, Zeebrugge ja Oostende on mõlemad umbes 100 km kirdes. Kõik kolm on ühendatud kiirteega ning raudtee sõiduplaane näeb aadressilt www.b-rail.be.
Ühistransport: Brüsselis on hästi toimiv omavahel ühendatud metroo-, trammi- ja bussiliinidega ühistranspordisüsteem, mida haldab STIB (www.stib.be). Alla 6aastased lapsed, kes reisivad koos täiskasvanuga, sõidavad tasuta (kuni neli last täiskasvanu kohta), lastele vanuses 6–11 on tasuta J-pilet (pant 5 eurot; saadaval erinevate jaamade piletimüügipunktidest; www.stib.be/abonnement). Tasub aga meeles pidada, et Brüsseli kesklinn, kus asub suurem osa vaatamisväärsustest, on väike ning enamik asju on jalutuskäigu kaugusel.
Autoga liikumine: Autoga liiklejatele ei valmista Brüssel erilisi probleeme. Nagu enamikus suuremates linnades, on kolm peamist probleemi liiklus, teadasaamine, kuhu tasub minna ja kuidas sinna saada ning muidugi parkimine. Brüsselis on kaks ringteed: välimine Ring ja keskust ümbritsev südamekujuline Petite Ceinture, mis kulgeb vana linnamüüri äärest. Kesklinnas leidub ka hulk maa-aluseid parklaid. Kui saabute autoga, küsige hotellist infot parkimise kohta. Hotellil võib olla oma parkla.
Autorent: Kõigil peamistel üüriauto pakkujatel (Avis, Budget, Europcar, Hertz) on esindused Brüsseli lennujaamas, Brüsselis ja teistes suuremates Belgia linnades.
Taksod: Brüsselis on piisavalt taksosid ehk autosid, millel valgustatud taksoplafoon katusel. Taksod väljuvad ettenähtud peatustest ning neid ei saa mujal peatada. Taksot saab tellida ka telefoni teel, numbrit saab küsida hotellist või turismiinfopunktist. Tasub meeles pidada, et kõik juhid ei ole alati head linnas orienteerujad. Taksoarve sisaldab kogu teenust, kuid tavaliselt jäetakse tagasisaadav raha jootrahaks.
Hoiatus: Gare du Midis on palju tasku- ja kotivargaid. Hoidke oma asjadel silm peal, sest vargad võivad teie tähelepanu kõrvale juhtida.
Grand Place
Brüsseli keskväljak on teatriarhitektuuri suurteosena linna tõeliseks juveeliks. Jälgida tasub inimeste nägusid, kui nad mõnelt kõrvaltänavalt esimest korda väljakule astuvad - nad vaatavad imestunult üles ja on silmnähtavalt kütkestatud selle platsi suurusest ja särast. Flaami barokkstiilis gildid, mis on kaunistatud skulptuuride ja kullatistega, ääristavad hoonete külgi. Tegu on keskaegse Brüsseli võimuesindustega, kaubandust ja poliitikat kontrolli all ja käsitööd au sees hoidnud kaupmeeste peakorteritega.
Tänaseks on mõned neist (näiteks Roy d’Espagne) saanud hinnatud pubideks ja restoranideks ning teised poodideks ja kontoriteks. Lääneküljel asub ka gooti stiilis Hôtel de Ville (raekoda, kus saab võtta giidiga ekskursioone), mille tipus asub lohetapja Püha Miikael.
Selle vastas asub neogooti stiilis Maison du Roi (kuningakoda), millest nüüdseks on saanud Musée de la Ville de Bruxelles (Brüsseli linna muuseum, www.brusselsmuseums.be/en/musees/musees). Muuseumis on muuhulgas väljas kollektsioon pisikestest kostüümidest, mis on kunagi tehtud Brüsseli maskoti ehk pissiva poisi jaoks. Nagu ka nimi ütleb, on tegu väikese poisi kujuga, kes teeb teadagi mida. Skulptuur asub väikese jalutuskäigu kaugusel lääne poole.
Grand Place pole aga sugugi see, millena ta näib. Tegelikult on tegu rekonstruktsiooniga, mis taasehitati üles peale Louis XIV 1695. aasta käsku see kahuritega purustada.
Avatud kogu aeg.
Vaba sissepääs.
Musées Royaux de Beaux Arts
(Kuninglik kaunite kunstide muuseum)
Lihtsalt öeldes on selle kollektsiooni puhul tegu Belgia kunsti hiilguse esitlusega. Näitus algab Flaami "primitiividega" ehk hiliskeskaja õlimaali pioneeridega, keda enim kiidetakse imelise detailidele tähelepanu pööramise pärast. Seejärel juhatatakse külastaja Pieter Brueghel vanema ja noorema juurde, siis dramaatilise kompositsiooni meistri Rubensi juurde ning edasi kunstnikeni nimedega Antony van Dyck ja Jacob Jordaens. 19. sajandi lõpus peeti Belgiat sümbolismi keskuseks ning siin loodi kummitava ilu ja hirmuäratavate veidruste poolest tuntud töid. Seejärel saabub järjekord suure sürrealisti René Magritte'i kätte, kellele hiljuti pühendati terve muuseumi tiib. Ka teised kunstiajaloo suured nimed on muuseumis esindatud, kuid just belglased on need, kes jätavad sügavaima mulje. (Palun ärge unustage, et kogu muuseumis viiakse läbi järkjärgulist värskenduskuuri - modernse kunsti sektsioon suletakse suhteliselt pikaks ajaks, kuid 45 väljavalitud tööd saab siiski näha paatios.)
Aadress: 3 Rue de la Régence.
Kontakt: 00 32 2 508 32 11, www.fine-arts-museum.be
Lahtioleku kellaajad: Teisipäevast pühapäevani 10-17, esmaspäeviti suletud.
Piletid: Ühispilet Magritte'i muuseumiga maksab €13; Kaunite kunstide muuseum täiskasvanule €8, sooduspilet (üle 60-aastased, alla 26-aastased tudengid) €5, alla 18-aastastele lastele tasuta (kui neid saadab täiskasvanu).
Musée des Instruments de Musique
(muusikainstrumentide muuseum ehk MIM)
Oma 6000 ajaloolise muusikainstrumendiga võib MIM püsti panna vapustava ulatuse ja kvaliteediga show. Lisaks annaksid lisapunkte kolm asjaolu. Esiteks asub muuseum kenasti renoveeritud juugendstiilis hoones (mis kunagi oli kaubamaja). Teiseks kasutatakse kõrvaklappe, mis äratavad pillid tõeliselt ellu ning kolmandaks avaneb katusekorrusel asuvast restoranist Brüsselile lihtsalt võrratu vaade.
Aadress: 2 Rue de la Régence.
Kontakt: 00 32 2 545 01 30, www.fine-arts-museum.be
Lahtioleku kellaajad: Teisipäevast reedeni 9.30-17, laupäeval ja pühapäeval 10-17, esmaspäeviti suletud.
Piletid: €5 täiskasvanutele, €4 sooduspiletid (üle 60-aastased, alla 26-aastased tudengid), alla 13-aastastele lastele tasuta.
Horta muuseum
Victor Horta (1861-1947) oli juugendarhitektuuri pioneeriks, kes ehitas Brüsselisse oma esimese selles stiilis maja (Hôtel Tassel) aastatel 1893-1895. Seda ei kutsutud juugendstiiliks mitte ainult oma innovatiivsete, looklevate ja orgaaniliste kujundite pärast, vaid ka seetõttu, et tegu oli värske lähenemisega - see polnud sarnane ühelegi varasemale arhitektuuristiilile (gooti, neoklassikaline vmt).
Horta majad olid täielikud ansamblid, mis vastasid kõigis detailides tema klientide elustiilidele. Tema enda kodu ja kontor lõunas asuvas äärelinnas St-Gilles'is, mis nüüdseks on Horta muuseum, on selle lähenemise elavaks tõestuseks - stimuleeriv jada värskendavatest kujunditest, tekstuuridest ja ruumist. Kui muuseumi läheduses ringi kõndida, siis võib näha mitmeid teisi juugendstiilis maju, mis kõik ehitati kas enne või pärast 20. sajandi vahetust, mil Brüssel õitses ja laienes.
Aadress: 23-25 Rue Américaine.
Kontakt: 00 32 2 543 04 90, www.fine-arts-museum.be
Lahtioleku kellaajad: Teisipäevast pühapäevani 14-17.30, esmaspäeviti suletud.
Piletid: €7 täiskasvanutele, €3.50 sooduspiletid (üle 60-aastased, alla 26-aastased tudengid).
Musée du Cinquantenaire
(Cinquantenaire'i muuseum)
Tegu on Belgia rahvusvahelise antiigivaramuga, mis on üle pea kõige suurem pärandimuuseumide kogu (siia kuulub ka MIM) ning need kõik koonduvad Musées Royaux d’Art et d’Histoire'i (kuninglikud kunsti- ja ajaloomuuseumid) katuse alla. Siin leidub hulgaliselt Vana-Egiptusest, Vana-Kreekast ja Vana-Roomast pärit esemeid.
Samuti saab muuseumis näha keskaegseid Brüsseli seinavaipu, retaableid (skulptuuridega altarimaalid) ning juugendstiilis kunstiobjekte. Majad, kus ekspositsioonid asuvad, ehitati algupäraselt 1880. aasta rahvusvaheliseks näituseks, mis tähistas Belgia omariikluse 50. aastapäeva. Cinquantenaire'i läheduses asub ka militaaruuseum ning muljetavaldav antiikautode kollektsioon nimega "Autoworld".
Aadress: 10 Parc du Cinquantenaire.
Kontakt: 00 32 2 741 72 11, www.fine-arts-museum.be
Lahtioleku kellaajad: Teisipäevast reedeni 9.30-17, laupäeval ja pühapäeval 10-17, esmaspäeviti suletud.
Piletid: €5 täiskasvanutele, €4 sooduspiletid (üle 60-aastased, alla 26-aastased tudengid, täiskasvanutega koos olevatele lastele vanuses 13-17), alla 13-aastastele lastele tasuta.
Osta endale Brüsseli kaart www.brusselscard.be, et saada tasuta sisse 30 erinevasse muuseumi ning soodushinnaga veel teistessegi (v.a. Horta muuseum). Samuti saad kaardiga tasuta ühistranspordiga sõita ning kasutada allahindlusi poodides. Kaardid kehtivad kas 24 tundi (€24), 48 tundi (€34), või 72 tundi (€40). Alla 12-aastastele lastele pole seda aga mõtet osta, kuna nemad saavad enamustesse muuseumidesse nagunii tasuta sisse. Brüsseli kaarti saab osta Bruxelles-Midi raudteejaamast, turismiinfopunktist Grand Place'il ning BIP infokeskusest Place Royales.
Enamus Belgia muuseume on esmaspäeviti suletud. Paljud suuremad riiklikud muuseumid (v.a. Horta muuseum) võimaldavad iga kuu esimesel kolmapäeval alates kella ühest päeval külastajatel suisa tasuta sisse saada.
Ommegang
2.-4. juuli
Umbes 1500 osalejat keskaegses renessanssrõivastuses teevad 2. ja 4. juuli õhtul võimsa ringkäigu Grand Place'i, et lavastada valitseja Karl V saabumist Brüsselisse 1549. aastal. Place du Grand Sablonis pannakse ürituse toetamiseks püsti keskaegne küla (
).
Puu istutamine
9. august
Juba 1213. aastast alates on Brüsseli kesklinnas korraldatud absurdset hiigelsuurte kujude, ajalooliste kostüümide ja spetsiaalsete bändide paraaadi, et istutada Rue du Marais’ ja Rue des Sables’ tänavate nurgale puu.
Kuningliku palee avatud uste päevad
Juuli lõpust kuni varase septembrini
Nagu Buckinghami palee, nii avab ka Brüsselis asuv Kuninglik palee tasu eest lühikeseks perioodiks oma uksed avalikkusele. Enamasti avatakse uksed riiklikul pühal, 21. juulil ja suletakse septembri alguses (
).
Foire du Midi
12. juuli - 18. august
Tegu on ülisuure ja lärmaka tänavalaadaga, mis täidab kogu Boulevard du Midi tänava ühe poole (Midi peatuse lähedal) erinevate laadaatraktsioonidega. Müügil on nii traditsioonilised snäkid ja õlu kui ka friikartulid, rannakarbid ja söödavad teod.
Pärandipäevad
14.-15. september
"Journées du Patrimoine" nädalavahetuse raames lükatakse pärani mitmete ajalooliste ja mitte-nii-ajalooliste hoonete uksed ning rahvas saab piiluda Brüsseli sisemist elu (
).
Jõuluturg
24. november - 1. jaanuar
Brüsseli õdus jõuluturg toimub Place Sainte Catherine'il ning avatud on 240 müügikohta, uisuväli ja vaateratas ning valgustitega kaunistatud tänavad juhatavad külastajad valgusetendustele ja teistele erinevatele sündmustele Grand Place'il (
).
Hea koht jalgsipoodlemiseks on Rue Neuve; veelgi teravamateks moe-elamusteks proovi aga külastada Rue Antoine Dansaerti ja muidugi Stijli No 74-l.
Leuven
See väikelinn (prantsuse keeles Louvain) on kuulus oma 1425. aastal asutatud ülikooli pärast, kus teiste seas õpetas Erasmus. Sel on kõige ilusam raekoda (Stadhuis) Belgias, mis meenutab ülevoolavat gooti pulmatorti. St-Pieterskerkis võib näha suurepärast vara-flaami maalide kogu ning värskelt renoveeritud M-Museum Leuven (
; kolmapäeviti suletud) pakub silmailu oma rikkaliku maalide, mööbli ja dekoratiivkunsti kollektsioonidega. Leuvenis asub ka imekaunis Begijnhof (Béguinage), mis on üks paljudest poolreligioossetest üksikute naiste pelgupaikadest - rahuoaas, mis on olnud Madalmaade linnade lahutamatuks osaks. Leuven asub Brüsselist 30 km kaugusel idas ning on pealinnaga ühendatud A3/E40 ja A2/E314 maanteedega. Rongiga võtab sõit Brüsselist Leuveni rongijaama 18 minutit (sealt on linna keskusesse umbes 1 km).
Mechelen
Mecheleni (prantsuse keeles Malines) tõmbenumbriks on gooti stiilis St-Romboutskathedraal, mille torn ulatub 318 jala kõrgusele ning kuigi esialgu planeeriti torni veel umbes kaks korda nii kõrgeks ehitada, siis õnneks jõudis reaalsus enne ehitama hakkamist siiski kohale ja seda ei tehtud. Nüüd on katedraali tipus vapustavate vaadetega nö. Taevakõnd (Skywalk). Mechelenil on uhke ajalugu ning lühiajaliselt kandis linn isegi Burgundia impeeriumi pealinna tiitlit. Tänapäeval koguneb peamine elutegevus ümber ilusa peaväljaku Grote Markti. Mechelen's Speelgoedmuseum (www.speelgoedmuseum.be; esmaspäeviti suletud) on vahva lastele orienteeritud mänguasjamuuseum. Hiljuti avatud Kazerne Dossin on holokausti ja inimõiguste muuseum ja dokumentatsioonikeskus, mis ehitati samadesse barakkidesse, kus 25000 juuti ja mustlast ootasid oma saatust Teise maailmasõja ajal (www.kazernedossin.com/en). Mechelen asub Brüsselist 30 km kaugusel põhjas ja on pealinnaga ühendatud A1/E19 maanteed pidi. Raudteejaam asub umbes 1 km linna keskusest eemal ja rongireis Brüsselist võtab aega umbes 16 minutit.
Louvain-la-Neuve
Kui Leuveni ülikool muutis 1960ndatel oma õpetamiskeele hollandi keeleks, siis ehitati Brüsselist 30 km kaugusel asuva Ottigniesi lähedale Belgia prantsuse keele kõnelejatele täiesti uus ülikool ning nimetati see Louvain-la-Neuve'iks (uus Leuven). Linnake ise on huvitava disainiga, teede ja raudteede kohal asuvad jalakäijate platvormid. Suurim tõmbenumber on aga Hergé' Muuseum (
; esmaspäeviti suletud).
Hämmastavalt innovaatilises hoones asuv muuseum annab hea ülevaate Tintini autori Hergé' elust ja tööst. Lastele ehk liiga kõrgelennuline, kuid vanematele Tintini austajatele kindlasti lapsepõlve mälestusi meenutav koht. Linnas asub ka väike Musée de Louvain-la-Neuve (
; esmaspäeviti suletud), kus saab näha nii maale, skulptuure kui antropoloogilisi esemeid. A4/E411 maantee ühendab Louvain-la-Neuve'i Brüsseliga ning rongiga jõuab kohale 35 minutiga.
Walibi
Belgia peamine teemapark asub Wavre'i lähedal, mis on 24 km Brüsselist edela poole. Siin jagub tegemist kogu päevaks nii erinevate moodsate karussellide kui ameerika mägede peal. Noorematele lastele pakutakse veidi tasasemaid sõite, samuti korraldatakse erinevaid elavaid esitlusi ning kõhu saab täis arvukates söögikohtades. Külastust on võimalik kombineerida ka kõrval asuva Aqualibiga, mis on suur siseveepark, kus on palju torusid, kaskaade, basseine, mullivanne jpm. Kõige mugavam viis Brüsselist Walibisse jõudmiseks on autosõit A4/E411 maanteed mööda. Rongiga tuleks läbi Ottignies'i sõita Bierges-Walibi peatusesse (52 minutit) ning sealt on teemaparki umbes 140-meetrine jalutuskäik. Avatud munapühadest kuni oktoobrini. Vaata lahtioleku kellaaegade kohta lähemalt:
.
Waterloo
1815. aasta lahing, mis tähistas Napoleoni jaoks lõplikku kaotust, leidis aset umbes 5 km Waterloo väikelinnast lõunas. Lahingukohal on mitmeid näitusi ja muuseume, seda nii Butte du Lioni ehitatud memoriaalkalmu lähedal asuvas põhikeskuses, sõjameeste poolt hõivatud taludes kui Waterloos endas. Tegu on kohaga, kuhu minnes oleks kasulik enne veidi uurimustööd teha, et seeläbi veidi paremini ette kujutada, kuidas maastik ja inimesed lahingus omavahel koostööd tegid. Kui niiviisi ajalugu enda jaoks elustada, on tegu väärtusliku külaskäiguga. Kuna erinevad paigad asetsevad nii laiali, on parim tulla kohale autoga või tuuribussiga. Põhiline külastuskeskus on avatud juunist kuni septembrini iga päev kell 9.30-18 ning oktoobrist maini kell 10-17. Vaata lähemalt:
ja
.
