Foto: Associação de Turismo do Algarve

Miks minna

Lühidalt ja kokkuvõtvalt: valguse tõttu. Algarves on fantastiline valgus. Hommikuti kardinaid eest tõmmates näen kõrget sinist taevast ning seda eredat, energiaga täitvat valgust, mis inspireerib mind ikka veel, isegi pärast 11 aastat.

Kuid siin on palju rohkematki. See on avastamata võlude piirkond. Siin on kuldsed rannad, mida raamivad kaunikujulised paekivikaljud, siin on väikesed ja lihtsad restoranid, milles pakutava äsjapüütud kala maitse - äsjapüütud ja äsjagrillitud ja kohaliku oliiviõliga üle piserdatud – kutsub ikka ja jälle tagasi.

Algarve on väga mitmekihiline paik. Sisemaal Monchique’i mägedes võib näha elulaadi, mis on Euroopast peaaegu kadunud. Elu käib aastaaegade järgi: talveks sea tapmine ja varude kogumine; siis kastanite ja marjade korjamine kohaliku vägijoogi valmistamiseks. Oliivid, apelsinid, jaanileivad ja mandlid nopitakse puudelt ja müüakse turgudel. Väikeste munakivitänavatega külades võib näha lubjatud maju, kohvikuid, kus sonidega mehed joovad bica’t (espressot), ja naisi tänavatel sardiine grillimas.

Meri on osa Algarve elu teistsugusest kihist – osa, mis on samuti looduslähedane. Kohalikud aerutavad mõõnaperioodil Atlandile, et leida merikarpe ja koorikloomi, ning terve rannaala pikkuses võib näha kalamehi, kes õppisid seda tööd oma isadelt, minemas merele kalmaare ja kaheksajalgu, sardiine ja tuunikala püüdma.

Selle päriselukihi taustal on üks kiht ka külastajate jaoks.

Mererannikul Algarve keskosas ääristavad kaljusid kuurordid. Mõned neist veetlevad oma lopsakate aedadega, nt Vila Joya või Vila Vita Parc (vt hotellide osast), teised (mida siin ära toodud pole) on iseloomutud betoonist monstrumid.

Ida poole liikudes tundub, justkui oleks aeg seisma jäänud: seal on imelisi väikseid ehedaid külalistemaju (Fazenda Nova, Vila Campina) ja erinevalt teistest Algarve piirkondadest pole sinna massiturismi lained jõudnud. Seetõttu on see rahulik, valgeks lubjatud majadest koosnevate külade, korgipuusalude ning oliivipuudega ideaalmaastik.

Looduskaunis läänepoolne Algarve alistub võimsa Atlandi ookeani ees – selle paiga võlu on loodus, surfamine ja meri, linnuvaatlus ja delfiinide silmamine, kaljupealsetel radadel ühest inimtühjast liivasest kaljuõõnest teiseni jalutamine. Viimasel ajal on esmaklassilisi majutuskohti juurde tekkinud (Martinhali kuurort, Memmo Baleeira), kuid see pigem harmoneerub selle kohaga, mitte ei ole hakanud domineerima.

Ükskõik millise osa Algarvest valite, leiate eest sõbralikud ja külalislahked inimesed; suurepärased hea hinnaga kohalikud veinid ja maitsva toidu, värskeimast kalast valmistatud toitudest kuni kohalike suitsusinkideni, mis on täis maitseelamusi.

Hoonestatud piirkondades, nagu Albufeiras või Vilamouras leidub siiski veel suurepäraseid vähemkülastatavaid randu, kuid et Algarvet tõeliselt hästi tundma õppida ja kõiki selle võlusid näha, suunduge alla, lõunapoolsematesse kohtadesse, sest seal on kõik täiuslikuks puhkuseks vajalik. Samuti saate sellest piirkonnast tõesema ülevaate. See ongi ju peale päikesepaiste otsimise teine oluline reisimise mõte?

Ilma poolest on see paik enamiku osa aastast üsna turvaline valik.

Foto: Associação de Turismo do Algarve

Millal minna?

Portugali turismiarenduskeskus saaks teha plakati lilleõites aastaaegadest – õrnroosad mandliõied veebruarikuu sinise taeva all, siniõielised jakarandapuud maikuus tänavaid ääristamas, ereroosa bugenvillea juulikuu sinise taeva all ja tulipunane jõulutäht detsembris, otse loomulikult sinise taeva all. Ühesõnaga, ilma poolest võib siia julgelt aasta ringi reisida.

Inimtühjade randade leidmiseks ärge tulge koolivaheaegadel. Parimad kuud on mai, juuni ja oktoober, kui päike lõõskab ja külastajaid on vähe.

Kõrgsuvi – juuli ja august – võib tähendada rahvarohkeid asutusi Algarve keskosas, kuid suundudes sisemaa poole, mööda apelsini-, oliivi- ja korgipuusaludest ning kurepesadest telefonipostide ja korstnate otsas, leiate vaikse looduskauni paradiisi, mis pole sajandite jooksul palju muutunud.

Ehkki detsembris ja jaanuaris on ööd külmemad, paistab päeval tihti soe päike ja hotellides on muidugi palju madalamad hinnad. Ning hoolimata sellest, et ujuma saavad minna ainult kõige karastunumad, on see imeline aeg, mil Algarvet segamatult nautida.

Kui teie visiidi üks peamisi eesmärke on restorane külastada ja vaatamisväärsustega tutvuda, siis pidage meeles, et talvel on paljud restoranid suletud, samuti teatud turismiatraktsioonid, nagu näiteks veepargid ja loomaaiad. Mõned lennuliinid vähendavad talveperioodil lende ja seetõttu on toimuvate lendude hinnad kallimad. Et vähem maksta, broneerige oma lend aegsasti. Kõige tõenäolisem vihmaperiood on oktoobri lõpus ja novembris.

Kuidas kohale jõuda?

Faro lennujaamas (tel 00 35 128 980 0800; ana.pt) on käimas juurdepääsuteede ja parklate ehitus, kuid sellest hoolimata esineb tõrkeid minimaalselt. Lennujaamast umbes 4 km kaugusel asub Faro, Algarve keskus, mille vanalinn on külastamist väärt.

Kuidas liikuda?

Eva bussid (tel 28 989 9760; eva-bus.com) sõidavad lennujaama ja Faro vahel ning Farost kogu Algarve piirkonda.

Lennujaama rongid ei liigu, kuid piirkondlikud rongid sõidavad mööda rannikuala, peatuvad Faro linnas ja lõpetavad läänes Lagose piirkonnas. Valmistuge pigem maaliliseks kui kiireks teekonnaks (tel 80 820 8208 või Eestist tel 00 35 170 720 1280; cp.pt).

Jalgrattaga liikumine: Et Algarvet jalgrattaga avastada, võtke ühendust Swift Momentum Sportsiga (swiftmomentumsports.com), mis pakub korraldatud puhkusi jalgratturitele ja mägijalgratturitele, teejuhiga või omapead. Nende 18 marsruuti, mis on läbiproovitud ja erineva raskusastmega, läbivad piirkonna kauneimaid paiku.

Autoga liikumine: Faro lennujaamas on esindatud sellised autoüürifirmad nagu Avis (avis.com.pt), Budget (budget.com), Europcar (europcar.com) ja Hertz (hertz.co.uk).Auto üürimiseks peab olema vähemalt 21 aastat vana.

Liiklus on parempoolne. Kiirusepiirang asulates on 50 km/h, maanteedel 90 ja kiirteedel 120 km/h.

Juhiloa (ja passi) kaasaskandmine on kohustuslik, samuti peavad kaasas olema ohukolmnurk, helkurvest, tagavararehv ja esitulede varulambid. Seaduse järgi ei tohi juht õnnetuse või autorikke korral auto juurest lahkuda, ta peab helkurvesti selga panema ja ootama, kuni politsei saabub.

Ida-lääne A22 kiirtee muudeti eelmise aasta lõpus tasuliseks, seal on elektrooniline kontroll. Vaadake üle, kas teie üüriautos on Via Verde seade, mis automaatselt arvestab teie teekonna maksumuse. Kui soovite teemakse vältida, kasutage riigimaanteed 125, mis läbib sama marsruudi, kuid on tihedama liiklusega.

Lubatud joove on 0,5 promilli. Mobiiltelefoni kasutamine (välja arvatud vabakäeseade) on sõitmise ajal seadusega keelatud. Ilma turvaistmeta tohivad sõita lapsed, kes on üle 12 aasta vanad või pikemad kui 1,5 meetrit.

Hea teada

Valuuta: euro
Suunakood: 00 351
Hädaabinumber: 112
Enamikus linnades on turismiinfopunktid. Kõik kontaktandmed on veebilehel visitalgarve.pt/visitalgarve/ven.
Paljudes restoranides ja kauplustes saab siiani vaid sularahas maksta, seega kandke alati veidi sularaha kaasas.
Kohvikuid on igal sammul, need on portugali elulaadi osa. Tellida saab erineva kangusega kohvi. Alates bica’st (espresso) kuni galao’ni (latte).
Õhtuti restorani minnes on igati normaalne lapsed kaasa võtta, see kuulub Portugali pereelu juurde.

Foto: Associação de Turismo do Algarve

Minek - Tulek

Algarve piirkonda jõudmiseks on mõistlik lennata Lõuna-Portugali linna Farosse. Variante Tallinnast Farosse jõudmiseks on nii liinilendudega kui ka tellimuslendudega. Kuna tegu on suvituspiirkonnaga, siis talvel sinna tellimuslende ei korraldata. Külmal perioodil saab kohale näiteks Lufthansa või Finnair koostöös TAP Portugaliga lendudega. Suvekuudel on otselennud võimalikud Aurinkomatkadega algusega Helsingist, kord nädalas. Septembris-oktoobris on iganädalane tellimuslend Novatoursi valikus, mis on kindlasti mugavaim võimalus Tallinnast otse Lõuna-Portugali lennata.

Kohapeal ringireisimiseks ja superkaunite vaadete nautimiseks soovitame rentida auto.