Matkamise populaarsusest annavad tunnistust kaks fakti: Üleriigiline Pikamaa Matkajate Assotsiatsioon tähistas oma 40. aastapäeva ja 75 aastat on igas linnas eksisteerinud matkaklubi – kohalike hulgas populaarne Ramblers Club.

2012. aasta mai avati piki kogu Walesi, nii lõuna-, lääne- kui põhjarannikut mööda kulgev tähistatud matkarada, mille ametlik nimi on All Wales Coastal Path. Wales on nüüd ainuke maa kogu maailmas, millel on kogu rannajoont hõlmav tähistatud rada.

Ranniku matkaraja pikkus on 870 miili ehk 1400 kilomeetrit, rajamiseks kulus 5 aastat. Tõsi, osaliselt on matkarada olnud olemas juba aastakümneid, kuid seni eksisteerivad osad tulid omavahel ühendada ja rada korralikult tähistada. Matkarada on jagatud kaheksaks sektoriks ja lookleb läbi kahe Rahvuspargi (Pembroke Rannikuala Rahvuspark lõunas ja Snowdonia Rahvuspark põhjas), 11 looduskaitseala, üle 42 Sinise Lipu ranna (puhas, Euroopa Standartidele vastav rand), üle 14 ajaloolise rannaala, rääkimata Walesi ajaloos olulist osa mänginud kindlustest, eelajaloolistest asulapaikadest ja kivikalmetest. Seda loetelu võiks jätkata – niivõrd rikkalik on Walesi ajalugu ja loodus. Siin võib igal sammul seisatada ja midagi kohata, olgu see siis looduse poolt antud või eri aegadel inimese poolt loodud ja kui ei ole muud siis hingematvalt ilusad ja dramaatilised vaated on pidevalt saadaval.

Matkarada ühendab kahte linna ja kolme jõge: Chepstow’d maaliliste jõgede Wye ja Severni ühinemiskohas lõunas, ja Chester’it Dee jõe suudmealal põhjas. Kui täpne olla, siis Chester pole enam Walesis, vaid 10 kilomeetrit Walesi piirist, Inglismaal.

Kui iga päev kõmpida maha 25 kilomeetrit siis kuluks raja läbimiseks 2 kuud. Kuid ega matkamine pole siis ainult marssimine seljakott seljas. Walesi rannikurada on kui Euroopa kaardilt kaduma kippuva väikerahva – waleslaste – võitluste, kaotuste ja võitude, eneseleidmiste ja taasiseseisvuse püüdluste õppetund. Teel on Walesi ja kogu Ühendkuningriigi ajalugu vorminud kindlused, müstilised ja spirituaalsed paigad, olulised tööstus- ja vaimuelu keskused.

Alustame lõunast (sulgudes on koha walesikeelne nimi). Igal teele jääval linnal ja külal on nii waleslaste–keltide ajaloost kui tänapäevast oma lugu rääkida. Siia mahtuvad on vaid kõige olulisemad verstapostid:

Chepstow (Cas Gerent) – linnas on arvatavalt esimene Suubritannia kivikindlus, mille rajamist alustas William Vallutaja, esimese Inglise kuninga sõber vaid aasta peale normannide vallutust (1067).

Cardiff (Caerdydd) – kiiresti arenev Euroopa noorim pealinn, Walesi suurim linn, pealinn aastast 1953. Siin asub Walesi valitsus, Assamblee. Briti 19. sajandi tööstusrevolutsiooni üks olulisemaid keskusi. Cardiffis asub Walesi Rahvusmuuseum ja linnast pisut eemal Walesi Vabaõhumuuseum St. Fagans.
Swansea (Abertawe) – Walesi 20. sajandi tuntuima poeedi, esseisti ja kirjaniku Dylan Thomas’e (1913-1953) sünni- ja seikluste linn. Swanseas asub Walesi Meremuuseum.

Carmarthen (Caerfyrddin) – Kelti 8. sajandi legendaarse prohveti ja nõia Merlini sünnikoht.
Pembroke (Penfro) – linnas on varane normanni kindlus (11. sajand), kus sündis kuningas Inglise kuningas Henry VII (1457-1509), kõige enam Briti ajalugu muutnud kuningas Henry VIII isa.

St. David (Tyddewi) – müstiline küla, kelti tuntuima pühaku, Püha Davidi sünnikoht. Püha David rajas omanimelise katedraali, millest kujunes keskaegsete palverännakute sihtkoht. Püha David suri 1. märtsil 500. 1. märts on Walesi rahvuspüha.

Fisguard (Abergwaun) – traditsiooniline turupidamise õigusega linnake. Fishguard’ist kulgeb lühim meretee Iirimaale, 64 miili. Praamlaevad liiguvad liinil Fisguard - Rosslare.

Cardigan (Abeteifi) – 12. sajandi kindlus, esimese walesi poeetide kogunemise ja võistulaulmise, Eisteddfod’i, sünnikoht. Eisteddfodi traditsioon kestab tänapäevani.

Aberystwyth – asutati Walesi esimene ülikool (1872), rahvusraamatukogu (1911) ja Walesi Keele Ühing (1963). Linn on tuntud kui Walesi vaimne pealinn.

Machynlleth – Walesi prints Owain Glyndwr kutsus siin kokku Briti Saarte esimese parlamendi (1402), püüdes tagasi võita tollal enam kui sajand tagasi (1283) kaotatud iseseisvust.

Harlech – Walesi kuulsamaid kindlusi. Inglaste rajatud kindluse vallutasid Walesi väed prints Owain Glyndwri juhtimisel, kes suutsid seda hoida tervelt nelja aasta jooksul (1404-08). Hiljem oli kindlusel oluline osa Inglismaa ajaloos tuntud Rooside sõjas.

Portmadog – värav legendaarsele Lleyni poolsaarele. Oletatavalt läksid siit teele esimesed Ameerika-avastajad Põhja-Walesi prints Madogi eestvedamisel 12.sajandi lõpul.

Caernarfon – üks võimsamaid ja suuremaid kindlusi Briti Saartel, Inglise kuninga Edward II (1284–1327) sünnikoht. 15. sajandil algul ründasid kindlust Walesi prints Owain Glyndwr’i väed. Praegune Walesi prints Charles andis siin vande (1969).

Bangor – ülikoolilinn Põhja-Walesi rannikul, katedraali on maetud mitmed keskaegsed Walesi printsid.
Chester (Caer) – omaaegne Rooma leegionäride kindlustatud punkt, linnas on suurim Briti Saartel säilinud roomlaste-aegne amfiteater, kõige paremini säilinud keskaegne linnamüür ja 11. sajandil rajatud katedraal.

Siin-seal peidab rada ennast sisemaale ja kaob metsade ja madalike sügavusse, kuid ilmub taas välja kaljude poolt kaitstud mereabajas, rannal või pisikeses külas. Walesi Ranniku Matkarada viib matkaja kohtadesse, mis jääksid autoga, rongiga, bussiga ja ka rattaga liikudes kahe silma vahele, nägemata – avastamata ja nende olemasolu teadmata.

Kuid vähe sellest: sisemaal ühendab Põhja ja Lõuna Walesi Offa Kraavi Rada – Offa’s Dyke Path. Selgituseks niipalju, et anglosaksi kuningas Offa kaevas 8. sajandil kraavi märkimaks piiri tollase walesi ja anglosakšide asualade vahel. Poliitilise tähenduse on too piir ammu kaotanud, kuid osaliselt ühtib kraav tänapäevase piiriga ja piki kraavi kulgeb tähistatud matkarada. Nii et kogu Walesil on matkarada ümber! Kokku enam kui 1000 miili (1600 kilomeetrit).

Majutuskohad matkarajal on varieeruvad: võib ööbida tagasihoidlikult, pannes selleks lubatud kohas püsti telgi, hostelis, traditsioonilises võõrastemajas (B&B – voodi ja hommikueine) ja kui on rahakott kopsakam, siis 3-4-5 tärni hotellis.

Infot majutuse kohta saab maakondade ja linnade veebilehtedelt. Hostelite kohta annab teavet www.yha.org.uk, kogu matkaraja kohta saab infot aadressilt www.walescoastpath.gov.uk. Head matkamist!

(Reisimaailm 8/2012)