Viin, unistuste linn

„Wien, Wien nur Du allein, sollst stets die Stadt meiner Träumer sein.” Viin, ainult Sina jääd alatiseks minu unistuste linnaks, komponeeris Rudolf Sieczynski 20. sajandi alguses oma ühes kuulsamas laulus. Mina jagan temaga igal oma külastusel Viini seda mõttetera, selles väga kõrge elukvaliteediga linnas. Siin paar head nõuannet unistuste linna külastuseks Thea Karinilt.

Viini kohvikultuur on alates oktoobrist 2011 võetud UNESCO mittemateriaalse maailmapärandi hulka. Kusagil mujal maailmas ei ole nii väljapeetud kelnereid, sellist hubasust ja traditsioone ning nii hugaliselt kohvisorte.

Viinis tasub end iga kohvikukülastus ära, kolm väljavalitut on aga sellised:

Kohvik Landtmann (www.landtmann.at) asub otse Raekoja vastas ja Burgteatri kõrval ning on poliitikute, äritegelaste ja teatrikülastajate kohtumispaik.

Kohvik Sacher (www.sacher.at) on kuulsa Viini ooperi juures. See on ainukene originaal-sacheri tordi serveerimispaik punase plüüsi, kuldraamis peeglite ja keisrinna Sissi pildi all. Anna Sacheri tikitud laudlinad kuulsuste allkirjade ja fotodega käivad ka juurde.

Kassikohvik NEKO (www.cafeneko.at) sobib neile, kes tahavad kohvi ja torti kasside seltskonnas nautida.

Kunstihuvilistel tasub minna kvartalisse, mida nimetatakse Museums quartieriks ning mis kuulub maailma 10 suurima kunstiareaali hulka (www.mqw.at). Seal on tehtud jalakäijatele ja uudistajatele kõik mugavaks: näitused tänaval, galeriid, suur raamatupood ning muuseumid nagu moodsa kunsti muuseum MUMOK (www.mumok.at) ja Leopoldmuseum, mis kuni märtsini on välja pannud näituse paljaste meeste kujutamisest kunstis (alates 1800. a kuni tänaseni). Sellesse linnaosasse tasub kindlasti kaasa võtta ka lapsed, sest lastemuuseum ZOOM (www.kindermuseum.at) pakub lastele põnevaid ja alternatiivseid elamusi.

Kuulsaid 19. sajandi gasomeetri torne tasub Viinis samuti vaadata, nende arhitektiks on Louvre´i püramiidi ehitaja Jean Nouvel. Täna on gasomeetri tornidest saanud Viini üks uus sümbol kombinatsioonis klaasi, metalli ja rohelusega. Sealt leiab ostukeskuse, 615 korterit, näitusesaalid, restoranid ja alates 2013. aastast ka hulgaliselt muusikaüritusi gasomeetris B.

Neile, kes tahavad otse kesklinnas veidi liuelda, pakub park raekoja ja burgteatri vahel mõnusat keerutamist uiskudel purskkaevude ja suurtest puude vahel pealkirjaga "unistus
jääl" (www.wienereistraum.at). Seda saab teha 25. jaanuarist 10. märtsini.

Viini juurde kuulub möödapääsmatult ka vein ning linna enda viinamarjaistanduses valmistatakse spetsiaalset viini veini: Wiener gemischter Satz, mille pudeleid ehivad erinevad kuulsad viini motiivid (www.weingutcobenzl.at). Osaleda saab ka ekskursioonil keldrisse ja tööstusesse.

Sõita saab sinna ühiskondliku transpordiga. Suurimat veinivalikut Austrias pakub Wein und Co (www.weinco.at), mille filiaalid on üle linna. Minu lemmikuks on aga Mariahilfe strasse 36 teisel korrusel asuv moodsa disaini ja terrassiga nn. wining-diningshopping filiaal, milles nii päeval kui õhtul on mõnus õhkkond ja seltskond.

Ümbruse tänavatelt leiab palju noorte viini disainerite moodi väikestes butiikides.

Viinis asub ka Euroopa esimene matusemuuseum, mis räägib Austria erilisest matusetalituse arengust (www.bestattungsmuseum.at).

Tasub minna ka Viini turule Naschmarkt (www.wienernaschmarkt.eu), kus saab nautida nii kirbuturgu kui juur- ja puuviljalettide ilu ning kui kõht tühjaks läheb, siis on kunagised müügiputkad ümberkujundatud väikesteks restoranideks.

(Reisimaailm 1/2013)