Tükike Norrat, üksinda, kaugel, Aafrika ja Antarktika vahel: selline on Bouvet' saar

 (1)
Tükike Norrat, üksinda, kaugel, Aafrika ja Antarktika vahel: selline on Bouvet' saar
Bouveti läänekalda liustik, aastal 2011Wikimedia commons

"Tüüpiline" Norra - üksik saar, paksu jää- ja lumekooriku all, inimesi näeb ehk vaid mõni kord aastas. Kuid see Norrale kuuluv saar asub hoopis lõunapoolkeral.

Argentina ja Suurbritannia on pidanud maha lausa sõja, aga Falklandi saarte kuuluvuse üle ei jõuta endiselt kokkuleppele. Norral sellist hirmu ei ole. Kuigi Bouvet' saar asub Oslost vist kaugemalgi kui Falklandi saared Londonist, pole Bouvet' lähistel nimelt ühtki riiki, kes võiks seda omale nõuda.

Ja nii püsib asustamata 49 ruutkilomeetri (ehk siis Eesti mastaapides poole Vormsi) suurune saar Norra valduses alates 1927. aastast. Varem oli saart enda omaks pidanud Suurbritannia, aga kolm aastat kestnud tüli lahenes lõpuks 1930. aastaks.

Avastas saare 1739. aastal Jean-Baptiste Charles Bouvet de Lozier, kuid kandis kaardile valed koordinaadid ja seega unustati saar pikkadeks aastateks. James Cook teda ei leidnud. 1808. aastal leidis saare uuesti vaalapüügilaeva kapten James Lindsay ja nimetas enda järgi. 1825. aastal andis aga saare oma kolooniaks kuulutanud Suurbritannia talle nimeks Liverpooli saar. Saar on tegelikult tänaseni asustamata, kui ehk pingviine ja hülgeid mitte arvestada.

Asustada üritas saart alles 1927. aasta Norvegia ekspeditsioon Norrast. Ajutise baasiga. Kuid Norra riik pidas seda piisavaks, et saar enda valdusse võtta. 1971. aastast on saar kaitseala, 1977. aastast asub seal ka automatiseeritud ilmavaatlusjaam. Alles 1985. aastal suudeti teha esimene arvestatav aerofoto kogu saarest. 2004. aastal filmiti saarel filmi Alien vs Predator. Ja alles mullu, ühe teise filmi tarbeks, käis neli alpinisti esmakordselt ära Bouvet' kõrgeimal tipul 780-meetrisel Olavtoppenil.

Bouveti saare asukoht