Teekond Ukrainasse - ilusad naised, odav alkohol, sõjapiirkonnad. I osa

 (28)
Ukraina naised
Ukraina naisedFoto: Shutterstock

Ulja seikleja teekond Tallinnast Ukrainat avastama, pea ideid täis ja taskud üsna tühjad.

1. päev. Sõit võib alata!
Päev algab asjade pakkimisega. Külastan parimat sõbrannat Sandrat. Krõbesaiad söödud, salajutud aetud, pakib Sandra mulle kaasa ka supi ja asun bussijaama liikuma. Enne bussile minekut teen veel kõne paarile väga tähtsale sõbrannale. Ah, et kuhu ma lähen? Kui Palestiinast õnnestus mul tagasi jõuda ja unistuste koht Iraak on hetkel liiga kaugel, olen võtnud suuna Ukrainasse. Ilusad naised, odav alkohol - aga peamine huvi on siiski sõjapiirkond. Lootus on külastada Krimmi poolsaart. Kell näitab täpselt 22:30, asukoht Tallinna bussijaam ja sõit võib alata. Tallinn-Vilnius. Nii umbes kaheksa tundi ja peaks kohal olema. Ja nii see seiklus algab.

2. päev. “Luksuslik” Vilnius ja Meistrite Liiga mäng Ukraina moodi

Hommik, kell on 06:42 ja asukohaks Vilniuse bussijaam. Pool tundi tagasi oli veel väga võimas vihm ja äike. Kartsin, et reis saab halva alguse, aga jaama jõudes oli kõik okei. Võtan suuna juba varasemast tuttava McDonaldsi poole, sest lend väljub alles 18.30. Ostan kohvi ja asun laua taga unistama. Järsku koputab keegi õlale ja kohmetun. Kõigest teenindaja! Tuletas meelde, et see koht ei ole magamiseks!

Vilnius Foto: Shutterstock
Seotud lood:

14.30 jõuan lennujaama. Esimese asjana broneerin endale invatualeti. Et ikka hambad pestud ja väike hooldus ka tehtud oleks. Seljakotiränduri jaoks on invatualett justkui luksuslik vannituba. Mõnus. Ongi pardale minek. Enne, kui peale saan, pean loovutama mõned Vana Tallinnad, mida liiast kaasa sai. Õnneks sain aknaaluse istme ja on vähemalt, mida vaadata. Olles 20 minutit õhus olnud, tuleb teade, et turbulentsi tõttu kahjuks toitu ei serveerita. Küll aga jagatakse tasuta kohvi ja pähkleid. Pähklid on perfektsed mu suveniirjoogi kõrvale. Mida oodata, ma ei tea. Kui kellegi käest midagi eelnevalt uurida tahtsin, tegid kõik reisi maha ja pidasid mind rumalaks.

Olengi kohal…
Süda teeb natuke kiiremaid liigutusi ja sisse tuleb esimene imelik tunne. Kuhu lähen või kus ööbin - veel ei tea. Lennujaamast välja jalutades tekib tunne nagu oleksin sattunud Türki. Täiesti teistsugune kliima võrreldes sügisese Eestiga: väljas on 29 soojakraadi.

Loe veel

Kiiev Foto: Shutterstock


Ka raha soovitan vahetada Ukrainas, mitte Eestis, sest siin sind ei röövita.
Lennujaama ees peatus troll, mis viis viis üsnagi Maidani väljaku lähedale. Pileti hind vaid 12 euro senti! Lõpuks leian hosteli, öö hind oli 3,8 eurot. Hostel on üsna korralik ja personal meeldiv. Pool tundi hiljem olen juba saanud tuttavaks kohalikega, kes kutsuvad mu jalkat vaatama. Saades teada, et on meistrite liiga kohtumine kohaliku Dünamo ja Portugali FC Porto vahel, ei lase ma kaua kaubelda. Tunnen ennast nagu Green Steet Holiganis.
Liigume oma satsiga metroo suunas ja siis staadionile. Esimene asi, mis mul teha paluti, oli soetada midagi kohaliku klubi embleemiga. Probleemide vältimiseks.

Hetk hiljem leiab aset esimene kaklus. Tappa saab kohalik mees, kes fännide pahameeleks julges müüa Porto fännisalle. Politsei on ennast samuti näitamas. Kõik nurgad on täis patrulle, lisaks neid toetamas veel eriüksus. Külastada Meistrite Liiga mängu on olnud üks mu unistus ja see sai kuidagi ootamatult teoks. Pilet mängule oli vaid seitse eurot. Eesti amatööride liiga peaks oma piletihindu häbenema.
Olen nagu väike laps, naeran ja tunnen ennast koduselt. Et massi paremini sulanduda ( 75 000 inimest) laulan fännidega kaasa. Laulan küll nii neile kui ka endale arusaamatus keeles aga see polegi ju tähtis! Tähtis on feeling! Õhtu lõpeb hosteli eest baaris. Kõik šotid 99 senti.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare