Kanuu ja süstaga turistitamine, meeskonnaga tuuritamas käimine on Eestis ja mujal maailmas päris populaarne. Siiski on kasvuruumi selle väga huvitava ja paindliku ala rahvani jõudmises. Aastaid tagasi olen nautinud turismigruppidega Norra fjordides sõitmist (koos giidiga, loomulikult), sõpradega Hispaanias paari tundi jõe peal veetmas ja Eestis isegi Eestis suurvee ajal grupiga end veidi ekstreemsematesse oludesse panemas. Sellised reisi ajal süstasõidud olid üsna tavalised ja on populaarne ka siin, Eestis. Veekogusid, kus aerutada, meil on, süstapakkujaid ka.

Emajõe Festival 2014 kajakki proovimas

Alles 2013. aasta lõpus, kui õppisin matkajuhiks, kus mul oli esmakordselt tutvus eskimo pöördega, sai alguse minu idee süstasõitu lähemalt uurida. Nimelt jäin ma suu ammuli vaatama youtube-i klippe eskimotest, mida treeniti muuhulgas ka basseinis. Juba paar kuud hiljem, pärast 20-mäe-matka, sattusin rääkima korraldaja ja süstasõidu treeneri Hillar Irvesega, kes kutsus mind basseinitrenni. Peale viit treeningut sügavas talves oli ka eskimo selge. Ja see oli nii lihtne!

Olgu, tegelikult viis treeningut on päris palju ja pidin selleks tegema nii kuiva trenni kui päris palju aega pea alaspidi vees olema, kuid kui trikk käes, siis saad aru, kui lihtne see on.

Päris vesi
Basseinis eskimo tehtud, tekkis soov näha, kas saan sellega hakkama ka "päris vees". Jões, järves, meres. Ja üldse, bassein oli ikka päris lühike. Õnneks leidsin üsna pea Tartus koha, kus treenida. Emajõe kallastel asub Sõudmise ja aerutamise klubi " Tartu", kus end treenimas on nii noori, tulevikulootusi, kui ka mõnda minusugust, täiskasvanud algajat, aga täis huvi. Minu treeneriks sai Henn Hollo, kes on nimetatud neli korda Eesti parimaks aerutamistreeneriks. Ta on suurepärane ja rahulik treener. Nii algas minu 2014. aasta suvi süstatreeningutega. Alguses võttis kuskil 2 kilomeetri läbimine ikka tunnikese, kaks. Hästi ettevaatlikult alustasin, eriti kui Emajõel tuli vastu mõni tuuritav kaater. Tasapisi enesekindlus kasvas ja nüüd lausa ootan neid kaatreid. Et end proovida ka mujal kui tasasel ja etteaimataval Emajõel, käisin kevad-talvel süstasõidul Soomaal ja Tallinnas mere peal.

Süstlasõit jõel

Süstaga merel

Süstasõit jõel, merel ja järvel on ikka täitsa erinev. Tuul, lained, keerulisus, kaugus kaldast, mis jões enamasti pole hirmutav, aga merel võib veidi südame alt küll õõnsaks teha, kui sa pole sellega harjunud. Jõel aerutades on kindlasti põnevust pakkuv tugevam vool - kui seda on. Merel lisab põnevust tugevam tuul ja lained. Samas jõevool võib olla ootamatum ja vähem ette aimatav kui merel. Igal juhul on iga veekogu peal väga põnev. Kui lähed äkilisema vee peale, siis soovitan seda teha koos giidiga. Kui rahuliku jõe peale või järvekallast mööda suve nautima, siis kidlasti saad ka ise hakkama. Lase treeneril või giidil näidata aga aeruhoidmist ja aerutamise võtteid, nii on sul endal kergem.

Nii ekstreemne kui ise soovid

Mis on süstasõidu puhul hea, on sinu valikuvõimalus: see võib olla nii pikk või lühike kui soovid. See võib olla kiire ja äkiline, adrenaliini pakkuv, aga ka loodusenautlejale võimalus kaldaid teise nurga alt uurida, võtta päev vabaks ja lihtsalt lasta lainetel kanda. Süstaga võib minna lihtsalt suve nautima, teha ühekordsete treeningutena, et oma julgust ja tasakaalu treenida, õppida vett tunnetama, aga ka võtta võimalusena oma vastupidavust, kiirust ja tehnikat arendada. Seega kindlasti kasuta suvesoojust ja rendi üks paat, otsi üles lähim süstamatkade pakkuja Eestis või oma reisil välismaale. Kuid oht on, et süstasõidu soov võib pikemaks ajaks külge jääda!