Nagu ikka, võtame plaani rohkem asju, kui täide viia suudame. Aga meil veab – meid võtab vastu minu õde, kes elab Dubais juba mitmendat aastat ning lahkuda ei kavatse.

Elukoht on seega olemas ja oma autojuht koos sõidukiga ka.

Puhkus tuli plaanida nii, et kümneaastane poiss saaks elamusi ega peaks piinlevaid tunde emaga rannas veetma või muuseumides kilomeetreid mõõtma. Plaani saavad ujumistunnid kohalikus basseinis, kus hää superhüppeid harjutada – hüppepukk on aus ja eri stiilide väljamõtlemisel on piiriks vaid taevas. Mina filmin ja pildistan, ei hüppa. Ujuda saab nii varahommikul kui hilisõhtul – on ju parajalt soe.

Maailma suurim akvaarium

Loomulikult jõuab kavva maailma suurim kaubanduskeskus The Dubai Mall ja mitte selle
600 kaupluse, vaid maailma suurima 10 miljonit liitrit vett mahutava Dubai Aquariumi pärast, milles elutseb üle 33 000 veelooma 140 erinevast liigist ning poisterahvaste uudishimuks ja rõõmuks ka üle 400 hai ja rai. Kaubanduskeskuse poolelt näeb akvaariumiimposantset 51 meetrit pikka ja 11 meetrit kõrget klaasseina. Elu on seal sees kirev, mida võib vaatama jäädagi; ekstremistidele pakutakse ka sobivat meelelahutust – ülisuurde basseini saab kenasti osta sukeldumisseikluse. Haide keskele.

The Dubai Mall mahutab maailma suurima akvaariumi.

The Dubai Mall on üks osa Burj Khalifa kompleksist, mis, nagu hästi teate, on ju maailma kõige kõrgem hoone. Pikkust jagub skandaalse tornile 828 meetrit (korruseid rohkem kui 160). Algupäraselt pidanuks torn nimetatama Burj Dubaiks (eesti keeles Dubai torn), kuid ootamatult kuulutati avamistseremoonial torni nimeks Burj Khalifa ja seda Ühendemiraatide presidendi järgi, kes on alati pärit Dubai alalise rivaali Abu Dhabi valitseva perekonna hulgast. Kuulujuttude põhjal tulenes nimemuutus sellest, et Abu Dhabi olla väikevenna Dubai võlgadest välja aidanud ja nõudis vastutasu, milleks saanudki maailma kõrgeim hoone.

Torni vaateplatvormi At the Top külastamiseks tuleks kindlasti veebis kohad broneerida, sest ehku peale kohale minnes ei pruugi jutule pääseda – hoolimata superlifti kiirusest 10 meetrit sekundis sõidutab ta järjekordse grupi üles linna, kõrbe ja ookeani vaatama vaid iga 30 minuti järel.

Kui juba Dubai Mallis olla, ei luba ükski poiss sealt lahkuda SEGA Republicut külastamata.
Mängutootjate esinumbri vabariik kujutab endast sisetingimustes asuvat teemaparki lastele ja lapsemeelsetele.

Ma ise sinna ei trügi (okei, saan 2,5 tunni jooksul kaubanduskeskuse poodidest umbes kümnendikule ringi peale tehtud) ja seetõttu tuginen vaid poja muljetele. Meeldis, selles ei ole kahtlustki – ohtralt mänge, simulaatoreid ja atraktsioone, sealhulgas täiesti arvestatavad ja ärevad Ameerika mäed (meenutame, et siseruumides).

Paadisõit Dubai Creeki jõel.

Veidike pealesurutuna pean poisile ikka natuke Dubai ajalugu ka näitama – väike laevasõit n-ö Vanas Dubais koos kohustusliku souq`i külastusega. Kullaturu jätame vahele, liiale ei saa ka ikka minna. Samas oli kauplemine lapsele elamuseks – valitud pähklikoti väljalunastamine kestab oma kümmekond minutit. Kaasa sai soetatud ka päris ehtsaid piiniaseemneid, mida Eestis võib harva (hingehinnata) leida. Pestomure emal paariks järgmiseks korraks murtud.

Sõites paadiga Dubai Creeki jõel, mis on pigem kitsas laheosa, äratavad meie tähelepanu arvukad vanad risused laevad, mis kuhjatud üle tohutute kastihunnikutega, nende peal närtsinud olekus kiled. Selgub, et alused ei veagi prügi, vaid kaupa embargodest piiratud Iraani, kellele Dubai on veel hea partner. Ookeanil ootavad laevu suuremad kolleegid, millele need pisikesed prügihunnikut meenutavad alused kaupa ette tassivad.

Rosso corsa – võidusõidupunane

Nagu mainitud, mahub reisi ka Abu Dhabi külastamine ja enamik meesterahvaid ilmselt teab, miks: hiljuti avati seal maailma suurim teemapark Ferrari World. Dubaist pääseb Abu Dhabisse kiiresti – tunnike autosõitu vaid. Õnneks valime nädalasisese päeva ning seetõttu pole park külastajatega üle külvatud. Pea kõikidele atraktsioonidele pääseb sabatamiseta.
Ferrari World on alles hiljuti avatud ja Tema Kõrgusele endale pühendatud seitsme jalgpalliväljaku suurune teemapark. Kõige ägedam vaade pargile avab muidugi õhust, aga meil tuleb selle nurga alt piirduda piltidega ja uskuda, et täpselt selline kõik ongi. Kuna teemapark on uus, siis on kõik ka väga ilus ja heas korras, modernne ja imposantne – parki pääseb läbi purskkaevude kaskaadi ja igast küljest ümbritsevad sind voolujoonelised
Ferrari-punased katusekaared.

Ferrariga mägedes: Ferrari World.

Kõige-kõigemad Ameerika mäed

Aga läheme siis sisse. Mida Ferrari World pakub? Kindlasti palju huvitavat ja harivat autohuvilistele ja tõsiusksetele Ferrari- kummardajatele.

Ja ärgem unustagem adrenaliinijahtijaid – ehk enim tõmmet annab maailma kiireim roller-coaster, kuhu inimene pääseda võib. Nimelt tuiskad lahtises autos rajale, kus 100 km/h saavutatakse kahe sekundi jooksul! See on minu jaoks suhteliselt mõistetamatu – loed „üks, kaks” ja ongi 100 km/h, täiskiiruse ehk 240 km/h saavutad nelja sekundi jooksul.
Nüüd pean siiski üles tunnistama – ma ei julgenud sinna minna. Aga laps käis! Ja kirjeldas oma elamust nii – alguses hingata ei saa ja pea pressib nii kõvasti seljatoele, et valus hakkab. Aga kui kiirendus käes, siis on juba kõik okei. Mis mõttes okei? Kas on okei kihutada välgukiirusel mööda käänulist rada? Ei ole ju! Igal juhul olla ka jalad täiesti pehmed: kui sõit (või oleks ehk õigem öelda lend) läbi, võtab autost omal jõul väljasaamine veidike aega.
Ferrari Worldis on ka rahulikumaid atraktsioone.
Mulle meeldib kõige rohkem 4D-simulatsioon kihutavast autost, mis läbis kõige uskumatumaid kohti (mäeahelikud, džungel liaanide keeristes, ookeani põhi koos vee-eluga) – ja seda nii tõetruult, et röökisin sõna otseses mõttes pea kogu seansi. Süda oli ka pärast päris paha ning pojal ema ning tädi pärast häbi. Ja mõelda, et inimesed teevad seda kõike vabatahtlikult ja maksavad veel pealegi.

Vaikselt 100 km/h

Lisaks maailma kiireimale Ameerika mägede atraktsioonile on Ferrari Worldis ka mitte nii ärev sõidurada emadele, kuigi küüned said ikkagi hirmunult käekotinahka surutud, sest lubage siin rahulikumaks nimetada kihutamist 100 kilomeetrit tunnis meeletult käänleval rajal. Tunnengi, et see on peaaegu maksimum, mida mu mitmed aastakümned tuksunud süda suudab kanda, ja tippude tipule ei hakka trügima. Aga ma kahetsen, tuleb tunnistada.
Pikemalt kirjeldamata nendin vaid, et Ferrari Worldis jätkub tegevust ohtrateks tundideks nii suurtele kui väiksematele (eraldi autosõidulinnak kõige pisematele), nii tõelisele adrenaliinilembesele kui rahulikule kodukanale, näiteks Bell`Italia ehk rahulik kulgemine retrostiilis 1958. aasta Ferraridega läbi miniatuurse Itaalia.
Kuhu me veel jõudnud ei ole? Palmile, otse loomulikult. Ja Palmi kõige kaugemas otsas asuvale üüratu suure Atlantise hotellikompleksi maailma ühte suurimasse veeparki Aquaventure.
Mis on Palm? Taas kord midagi sellist, mille vastu mõistus tõrgub – Pärsia lahte ehitatud täiusliku palmi kujuga kunstsaar, mis paistab eriti hästi lennukiga valgel ajal Dubaisse saabudes või sealt lahkudes, autoga sõites ei saa sellest muidugi aru. Saarestikud lisavad linnale sadu kilomeetreid täiuslikke liivarandu, palju luksushotelle, eravillasid koos sadamatega, veekeskusi, spaasid ja ka korterelamuid, kokku miljonitele inimestele. Palmil elades tasud tõenäoliselt Dubai kõrgeimat üüri, kusjuures teine palm on juba pooleli ja kolmas plaanis.

Muinasjutt ühes veepargiga

Esimesel ehk Palm Jumeirahil asub eriti uhke üle 1500 toaga Araabia muinasjutt ehk viie tärniga hotell Atlantis mitme teemapargiga, millest ühe, Aquaventure, valisime viimase puhkusepäeva meelelahutuseks. 160 000-ruutmeetrisel alal asuv park meenutab veidike Dubai teist kuulsat kolleegi, Wild Wadit – ringelda saab üheses või kaheses suures kummirõngas läbi terve pargi, kord aeglaselt kulgedes, siis käredas jões kuidagi ellu jäädes.
Väga suurt rõhku on pandud turvalisusele: vetelpäästjad seisavad terve jõe ääres (ja see on väga pikk) pea iga 20 meetri tagant ja jälgivad toimuvat.
Jõest ja kummirõngastel pääseb ka liutorudesse (veetakse üles mehaaniliselt, ise ei peagi treppe mõõtma), kust on võimalik laskuda (okei, söösta) läbi eri torude, millest osa paiskab sind üles, osa alla ja võib kindel olla, et kui seda kõige vähem ootad, saad selja tagant sellise sahmaka vett kaela, et võtab hingetuks. Osa radadest on kottpimedad ja meeleheitlikke hõiked kuuled nii enne kui ka pärast ennast. Juhul muidugi, kui sa ise täiest kõrist ei kisenda.

Viuh haide vahelt läbi

Mõned rajad on mõeldud ilma kummirõngata laskumiseks ja seda õudsemad need on. Tagatipuks läbib raja lõpp akvaariumi, milles elutsevad haid! Taas kord – mina sellele kõige kõrgemale laskumisele minna ei söandanud, aga poeg muidugi käis ja tuli tagasi laia naeratusega. Lendamise tunne olevat olnud. Alguses kartnud, et kas ikka jääb renni või lendab välja, aga igaks juhuks pani silmad kinni. Vist oli nii kindlam.
Atlantise Aquaventure’sse tuleks plaanida tõesti terve päev – tegevust jätkub küllaga ja vahepeal on hea mõnel rannatoolil vedeleda ja tegevusetult päikest nautida. Mõeldud on ka pisematele – tõeliselt atraktiivsest ja värviküllasest alastepargist ei saa ilmselt pere väiksemaidki niipea kätte.
Minugi poeg teatab, et oleks väikevend kaasas olnud, siis oleks ilmselt terve päeva pidanud seal olema. Aga küll tuleb temagi aeg.
Ma olen suhteliselt suur veega seonduvate tegevuste ja asutuste foobik – kardan ligast mustust ja paljajalu käimist, aga Atlantise pargi auks peab küll ütlema, et see on väga puhas, kuigi rahvast oli tohutult (ja me ei käinud veel nädalavahetuselgi).

Lõpuks üks rahulik rannapäev

Kõige metsikumad elamused saidki läbi käidud. Nädala sisse mahub veel üks rahulik rannapäev One&Only Royal Mirage kuurordis, kus on nii uskumatult ilus aed, et isegi laps ei soigunud igavusest. Tõesti, privaatranna ja täiusliku aia ning ääretult tähelepaneliku teenindusega hotell on minu jaoks ilmselt kõige meeldejäävaim seniviibituist.
Kui minna Dubaisse aktiivset puhkust veetma, siis tundub, et nädalast jääb selgelt väheks.
Kuigi ma olen nüüd kolm korda Dubais käinud, siis on mul kirja pandud veel nädalajagu tegevusi ja kohti, mida teha ja külastada. Vist oleks tarbetu mainida, et poegki on järgmise aasta puhkuseplaanid ära teinud.
Kui nafta otsa ei lõpe, siis näeme varsti, sa maailma kõige-kõigem!