Seitsme mäe matk: igale bergenlasele kohustuslik, vingemad läbivad selle joostes



Seitsme mäe matk: igale bergenlasele kohustuslik, vingemad läbivad selle joostes
Ühel pool kalju, teisel pool all kuristikus mets.Foto: Liisi Toom

Bergen on Norra suuruselt teine linn 250 000 elanikuga. Tegemist on Norra lääneosas asuva sadamalinnaga, mis on ümbritsetud mägedest. Iga aasta maikuu viimasel pühapäeval toimub Bergenis tuhandete osavõtjatega seitsme mäe matk ehk 7-fjellstur.

Öeldakse, et iga bergenlane teeb selle matka vähemalt korra elus läbi. Harrastussportlasele, matkade ja mägede armastajale on see mõnus väljakutse ja võimalus vaadata Bergenit uutest kõrgustest ja nurkadest, vingematele tegijatele võib olla väljakutseks raja läbi jooksmine. 2015. aastal toimub matk 31. mail, registreerumine on alanud.

35-kilomeetrine rännak

Seitsme mäe matk on 35-kilomeetrine rada, mis ületab seitset Bergenit ümbritsevat mäge, millest madalaim on 350 m (Damsgårdsfjellet) ning kõrgeim 640 m (Ulriken). Matka alguspunkt on Gravdalis, kuhu võib minna ise ühistranspordiga või matkakorraldaja poolt organiseeritud bussidega Bergeni kesklinnast Bergen og Hordaland Turlag-i kontori lähedusest.

Matk algab enamusele ajavahemikus 6-7 hommikul ja kestab vastavalt igaühe tempole. Rekordaeg on 3,5 tundi joostes. Raja läbimise raskust dikteerib palju ka ilm - seda on tehtud rahe ja vihmaga, on tehtud ka lõõmava päikesega. Vihma puhul muutub väga ohtlikuks mägedest allatulek, kuna rada on muutunud porimülkaks, kus teravaid kive enam märgata ei ole või on need libedad. Siiski juhtub õnnetusi rajal harva ja enamasti pigem saadakse pisemaid sinikad või kergeid kriimustusi.

Loe veel

Seotud lood:

Mina olen läbinud seda rada orienteeruvalt 12 tundi ehk siis õhtusteks uudisteks jõuab koju tagasi küll.

Algus.

Minu matkaraja läbimise võib kokku võtta järgmiselt: algus Gravdalist kell 7 (kontrollpunktid mägede tipus avatakse 7st neile, kes soovivad raja läbimist tõendavat diplomit, mis on tasuline) ja siis tulevad seitse mäge.

Esimene mägi: Lyderhorn, 396 m

Algab siksakilise, tõusvas joones mineva asfaltteega, mis ühel hetkel jõuab väikese mägirajani ja jätkub kohe treppidest allaminekuga, millele järgneb püstloodis mäel jälle ülesminek. Vahelduv maastik, rahval on siin rõõmus meeleolu. Imeilusad vaated avandevad mägede järvekestele, mis on veel hommikukastes.

Oluline on minna hetkel, kui veel ei teki järjekordi, sest muidu võib 30-40 minutiline rada venida tunniseks, kuna peaaegu võimatu on teistest mööduda.

Allatulek Lyderhornist nõuab juba rohkem iseloomu: jalanõud saavad 99% kindlusega mudaseks ja märjaks (vali veekindlad jalanõud, soovitavalt võta üks paar vahetusjalanõusid).

Teine mägi: Damsgårdsfjelleti, 350 m

Lyderhorn tehtud, jalutad läbi linnateede Damsgårdsfjelleti poole. Rada algab raskelt, kuna väga pikalt tuleb järsult üles kõndida, alguses asfaldil, hiljem kivisel metsarajal, kus toeks juured ja puutüved. Damsgårdsfjelletilt alla laskudes mõistad, miks nii paljudel matkajatel on liibuvad püksid või püksisääred sokkides – palju oli kivinukke ja pori, kinnijäämine oli lihtne, samuti riiete väga-väga poriseks tegemine.

Kolmas mägi: Løvstakken, 477 m

Rütm on siin juba sees, samas esmakordsel minejal võib hakata tekkima mõte, et ehk aitab juba küll. Saabub hommikune aeg, kui sooviks alles voodist tõusta, sina aga rühid metsaradasid pidi üles ja alla. Maalilised vaated Bergeni peale on kõrvuti hirmutava vaatega, kui pikk maa veel käia on.

Pärast Løvstakkenit on võimalik teha pikem mahlapeatus ühe Bergeni kooli õues organisaatorite korraldatud peatuskohas. Enamasti pakutakse sponsorite poolt erinevaid jooke, vahel maiustusi, kisselli. Võimalus on ka külastada tualetti ja täiendada veevarusid, pesta jalgu.

Kooliõuelt oli näha järgmise, kõrgeima mäe tipp. Vaim tuleb ette valmistada ilmselt raskeimaks osaks matkal nii vaimselt kui füüsiliselt.

Neljas mägi: Ulriken, 640 m

Matkajuhendis on öeldud, et kui sa ei ole Ulrikeni jalamil enne kella 16, siis pole mõtet edasi minna - tõenäosus läbida kogu rada enne pimedat on üliväike. Alguses tundub ülesminek üsna kerge – lai kruusatee, mis muutub ühel hetkel kivilahmakatega kaetud rajaks.

Kui varasemate mägede puhul piisab puhkepeatusest tipul (iga tipu vallutamine jääb kuskil 35-60 minuti vahele), siis Ulrikeni puhul tuli minutilisi puhkepause teha iga veidikese aja järel, sest tee läks ainult üles, ei olnud ühtegi hingetõmbamise lõiku.

Selleks ajaks tunned igat tehtud sammu juba põlvedes. Kui on selge ilm, siis võib alla vaatamine kergelt pea ringi panna ja südame alt õõnsaks teha - turvamist kuskil ei ole ja kukkumine-veeremine võib olla pikk…

Ulriken vallutatud, väike paus.

Ulrikeni rada on hästi vaheldusrikas, tipus on pikalt sellist heinamaa raja laadset teed - mille üle on ainult hea meel, sest see on horisontaalis, ei mingit tõusu.

Ulrikenis on allaandjatel teoreetiline võimalus ka mägiraudteega alla sõita ja ma olen seda paaril korral isegi tõsiselt kaalunud. Aga kuna pool on selleks ajaks tehtud, siis eestlaslik jonnakus on võitnud.

Ulrikenist allaminek.

Ulrikenist allaminek ongi kõike seda, mille eest varem hoiatatakse – järsk, pikk, äkiline, täis teravaid ebastabiilseid kive. Palju oli ka neid kohti, kuhu ohutuse tõttu oli pandud käsipuud.

Viies mägi: Fløyen, 400 m

See mägi on üks Bergeni turismimagnetitest. Sealt on hea vaade Bergeni kalaturule ja kesklinnale. Peale Ulrikeni läbid väikese jupi kesklinna ääremaadelt ja ülesminek algab üsna järsult ning looklevalt mineva asfaltteega.

Postkaardivaade Fløyenist.

Tippu jõuab umbes 45 minutiga. Postkaardi-vaade vaadatud, tualetis käidud, kohv joodud (restoranid, jäätise- ja suveniiriputkad on sellel mäel turiste püüdmas), astud aga edasi.

Kuues mägi: Rundemanen, 560 m

Rada algab üsna tasase ülesminekuga, peaaegu et polegi tõusust võimalik aru saada. Esmakordselt üles minnes on aga raske just psühholoogiliselt, sest läbitud on juba tunde ja norrakad ei ole just pillavad informatsiooniga selle kohta, kui palju kilomeetreid veel jäänud on, väga vähe on infosilte. See küll aastatega muutub ja loomulikult saad võtta kaasa rajakaardi.

Vaikselt hakkab ka hämarus saabuma. Raja ühes osas läbid siin teid, kus vasakule jääb mets, mis on kuskil väga all sügaval kuristikus ja paremal on kõrguv mäesein - minna pole kuhugi, ainult otse edasi. Puudub arusaam, kus on järgmine mäetipp.

Lõpuks see siiski tuleb. Ja see rada ei ole metsatihnikus, vaid tasasel maa-alal mäetipul, kust näed päris kaugele.

Seitsmes mägi: Sandviksfjellet, 417 m

Tee viimase mäeni on kivine, mudane ja viib läbi mägiojade suurte mäerahnude vahel. Ebaühtlane ja kohati kitsas metsarada, kus tuleb kindlalt jalge ette vaadata, viib "tippu", mis tähendab hoopis alla laskumist. See-eest on viimane kontrollpunkt üks hingematvamaid – mäetipud (udus) paistmas, klaasjas järvekene, pehmed rohelised puud ja avar maastik.

Esmakordselt rada läbides tundub, et Sandviksfjelleti tippu jõudmine ongi matka lõpp. See on aga kaugel tõest - diplomi saamiseks ja matka lõpetamiseks tuleb veel laskuda linna Bergen Turlagi diplomite järele. See teerada kujutab endast küll laia kruusateed, küll suurte kividega palistatud rada, küll takistusriba, kus allasaamiseks tuleb kivilt-kivile hüpata.

Vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv maaliline matk

Tuleb tunnistada, et mulle kui algajale ja eriliselt treenimata inimesele oli see rada esmakordselt läbides küllaltki šokeeriv: ma polnud päris valmis selliseks füüsiliseks ja vaimseks pingutuseks. Kui aga kord rada läbitud, peatäis magatud ja järgmine päev Bergeni kesklinnas enda ümber kõrguvaid mägesid nähes mõeldud - et ma olen selle kõik läbi käinud, on otsus kindel: uuel aastal jälle.

Lõpp. Fotod: Liisi Toom

Mis on seitsme mäe matk?

Seitsme mäe matkale pani aluse grupp Bergeni matkajaid 1947. aastal. Algusaastatel oli osalejate arv 100–200 ringis, 1970ndatel murti 1000 piir ja 1990. aastatel 2000 piir. Alates 1997. aastast korraldatakse juba kaht erineva tasemega matka samal päeval – 7 ja 4 mäe matka.
Seitsme mäe matka pikkus on ligikaudu 35 km, tõusumeetreid tuleb kokku 2400, kõrgeim tipp on Ulriken (640 m).

Rada saab läbida tasuta. Kui soovid diplomit ja sündmuse särki, siis tuleb osta pilet. Iga mäe peal on kontrollpunktid, kus tehakse märge, et oled sealt läbi käinud.

Keskmiselt kulutavad osalejad matkatrassi läbimisele 9 tundi, kõige kiiremad matkajad on aga hakkama saanud vähem kui nelja tunniga.

Vaata lisaks www.7-fjellsturen.no ja www.bergenoghordalandturlag.no

2015. aastal toimub matk 31. mail.

Rohkem seitsme mäe matka läbimise lugusid vaata blogist: www.liisitoom.com/walking-in-norway

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

REISIJUHI TOP