Roheline linn Musta mere ääres

 (1)
Photograph from 2015
Photograph from 2015Foto: Eric and Chun-Chih Hadley-Ives, Wikimedia

Varna laiad puiesteed, varjuline rannapark ja kuldse liivaga rand, mis päikese käes logelejaid täis, ei anna kuidagi märku, et tegemist on Bulgaaria suuruselt kolmanda linna ja olulise sadamaga.

Rannalt vaadates kelmika ja noorusliku mulje jättev kuurort on roheline ainult värvilt - tegelikult on linn väärikas eas ja mäletab oma kogemustest, milline rannikuelu juba viiendal aastatuhandel e. Kr välja nägi.

Puhata polnud siis kuldsetel liivadel aega kellelgi – ehkki mõnusalt aega veeta oskasid inimesed Varnas siiski juba ka nendel iidsetel aegadel.

Rooma arhitektide leidlikkuse monumendina seisab keset linna hiigelsuur avalik saunakompleks, rooma termid, katab üle 7000 m2 ja ehitati 2. sajandil Varna kohal seisnud Rooma linna Odessose jaoks. Kuigi varemeis, on praegu seal ringi jalutades võimalik selle aja kommetest aimu saada: erinevad saunad, basseinid, puhkeruumid ja lesilad lubasid mõnusalt aega veeta randa minekule aega kulutamata.

Termides kümblemisest, kauplemisest ja meresõidust vabaks jäänud aeg kulus sel ajal linlastel erinevatele taplustele – 1. sajandil langes tolleaegne Musta mere võtmesadam roomlase kätte, türklased vallusasid selle 14. sajandi lõpuni ja valitsesid kogu Bulkaariat 1878.aastani.

Seotud lood:

Kuid ükski võim ei ole aga muutnud Varna tähtsust sadama ja hiljem kuurordina, milleks Varna peale Bulgaaria iseseisvumist kiiresti arenema hakkas.

Varna kui kuurortlinna algust tähistab seesama rannapark, mille varjulistesse kohvikutesse, lõbustusparkidesse, suveteatritesse ja delfinaariumisse ka kõige veedunumad päikesekummardajad varem või hiljem varju otsima poevad.

Merepargi esimesed puud istutas 1862. aastal tšehhi maastikuarhitekt Anton Novak, kes pidas Varna pargi rajamist oma elutööks. Pargi puud ja taimed on pärit kõikjalt Bulgaariast ja Vahemere äärest. Ja kui esimest korda Varnas ranna poole jalutades tundub, et see park on lõputult pikk, siis kuldne liivarand on isegi sellest pikem.

Mereandide ja köögiviljade poolest rikas Bulgaaria köök üllatab suviste kergete roogadega, mida mujalt ei leia. Proovige kindlasti jahutavat taratori – sõjaka külaga nimele vaatamata on tegemist leebe jogurti-kurgisupiga, mille sisse on puistatud hakitub pähkleid. Magustoidumenüüst leiab Balkani klassiku – siirupise ja rammusa baklava – kui suvel on sellest kindlasti populaarsemad jällegi jogurtid, ennekõike võrratu lambapiimajogurt metsmaasikamoosiga.

Loe veel

Ehkki Bulgaaria toodab nii valgeid kui punaseid veine, sobivad kuuma Musta mere rannikule kindlasti paremini jahedad valged. Khan Krum, kelle nime parimad valged veinid kannavad, oli 9. sajandi Bulgaaria valitseja, kes armastas veini juua. Veinipidelitele ei jõudnud ta aga mitte selle pärast, et ta oleks uur veiniasjatundja olnud – ajalukku on läinud see, millest ta veini jõi.. Üsna sõjaka valitsejana veetis ta suure osa ajast taplustes ja armastas väga oma vaenlaste kolpasid suveniiridena kaasa võtta. Hiljem kasutas ta neid veinipeekritena. Praegu serveeritakse veini igal pool pokaalides.