Suusahooaeg kestab detsembrist märtsi lõpuni, kuid iga aasta on erinev ning maksab teha eeltööd, et puhkus ja kohvrite pakkimine õigesti ajastada. Lumetingimused sõltuvad lisaks konkreetse aasta lumehulgale sellest, kus mäesuusakeskus asub: mõne liustikul asuvas suusakeskuse uksed on avatud ka aprillis.

Mäesuusad või lumelaud?

Kuna algaja ja juba kogenud sõitja suuskade pikkused jm varustus võivad erineda, pole algajal mõtet varustusse investeerida, vaid pigem otsida laenutusvõimalusi. Varustust saab rentida Eestist, ette tellida internetist, samuti on reeglina kohapeal võimalus sobiv varustus leida. Viimase lahenduse plussiks on kindlasti oskaja inimese nõuanne, kes mõõdab ja vaatab, et saapad ja suusad oleksid parajad ning oskustele vastavad. Kindlasti peaks kohapeal rentima ka kiivri, sest kiirused on suured ja kokkupõrkeid ning kukkumisi tuleb ette tihti. Silmi peaks kaitsma ereda päikse ja valge lumesära eest suusaprillidega, neid saab ka vajadusel kohapealt osta.
See, kas eelistada lumelauda või mäesuuski, on ennekõike enesetunde küsimus, selgeks saavad mäel mõlemad. Keerukuse mõttes on laud vast veidi keerulisem – tuleb rohkem vaeva näha, et tasakaal alles jääks ning kukkumised võivad olla valulisemad.

Alusta rahulikult

Algajal tasub võtta vähemalt 1-2 päevane suusakoolitus, mida suuremates kuurortides pakutakse nii inglise, saksa, vene kui prantsuse keeltes. Saab valida grupikoolituse või võtta individuaaltunde. Kindlasti ei tasu karta, et ei saagi hakkama. Päeva või paariga saab kõigil tehnika piisavalt selgeks, et juba ise mäel edasi katsetada. Lastele mõeldes on enamasti organiseeritud hoiud, kus väikesed suusasõbrad saavad selgeks suusatamise A ja O ning lisaboonusena ka kasuliku võõrkeele praktika.

Nõlvade raskusastmed on väga erinevad. Algajal tasuks tähele panna, kas rajad on pigem algajatele (tähistatud sinisega) või edasijõudnutele (punane ja must). Kindlasti tuleks arvestada, et Alpides võib ka sinine nõlv olla algajale parajaks katsumuseks. Alustades ei pea nõlv olema pikk – pigem võikski võtta ette väikese lõigu, et tehnika korralikult selgeks saada.

Suusakeskuse asukoht on oluline

Suusakuurorti valides peaks kindlasti mõtlema selle asukohale – hindama, kas lähedalasuvas keskuses on olemas erinevad võimalused õhtuseks meelelahustuseks (saun, termid, uisuplatsid, ekskursioonid, söögikohad või eelistate hoopiski romantilist olemist eemal suurest melust). Teisalt on asukohal väga praktiline aspekt: suusasaapad jalas suusabussi või tõstukite poole rühkides muutub väga oluliseks ka bussipeatuse või suusalifti kaugus hotellist.

Kindlustuse pealt ei tasu kokku hoida

Et saada koht populaarsematesse kuurortidesse soodsaima hinnaga, peaks suusapuhkuse varakult ette broneerima, juba septembris-oktoobris. Kuna broneeringute tühistamistasud on suured, peaks kaaluma ka reisitõrkekindlustuse ostmist.

Kindlasti ei tohiks ostmata jätta meditsiinikindlustust ning jälgima, et märgitud oleks ka mäesuusarisk. Juhul, kui on olemas nt. krediitkaartidega kaasaolev kindlustus, tasuks selle tingimused üle lugeda, et veenduda, kas see katab ka sporditegemisega seotud riske. Reeglina need sinna alla ei liigitu.

Kui majutuse ja lisateenuste pealt on võimalik kokku hoida märkimisväärne summa, siis tervisekindlustuse pealt seda teha ei maksa: kui midagi juhtub, on kulud väga suured. Miinimum kindlustuskate on tavapäraselt 30 000 eurot, suusareisile minnes võiks kaaluda riskikatet 60 000-70 000 eurot. Vahe kindlustusmakses pole väga suur, kuid kindlustunne mäel on seda suurem.

Kommentaar: Annely Nappus esimest korda suuskadel

Kui ees ootas tööreis Austria suusakeskustesse, oli põnevus väga suur, kuid kogemus olematu. Kohapeal olles läks asi ladusalt - mäed haaravad kaasa ja kõik sellega seonduv pakub sõnuseletamatuid emotsioone.

Juba suusasaabaste ja suusavarustusega esmakordselt kõndimine on eraldi elamusi täis tegevus, juurde hingemattev loodus ning termide soojad õuebasseinid, kust ei tahakski välja tulla.

Mulle piisas 3 tunnisest algõppest lastemäel, et olulisemad võtted nagu pidurdamine ja keeramine välja hakkaks tulema. Meie grupis oli 4 inimest, kellest 2 lubas õpetaja õhtuks omapäi mäele. Ülejäänud vajasid pisut pikemat abistamist, kuid teisel päeval olid ka nemad mäel. Üllatus oli muidugi ka – kui varem mõtlesin, et olen heas vormis inimene, siis suuskadega nõlvadel olles sain aru, et ei jaksa siiski pikki tunde suuski keerata. Suusareisile minnes tuleb kasuks, ka eelnev trennikogemus. Samas on kõik võimalik ning mäel olemine tekitab suure entusiasmi.

Kui juba välja hakkab tulema, tahaks veel ja veel, 3-4 tundi mäel oli minu kui algaja jaoks paras aeg.

Ennekõike on suusatamine aga aeg iseendale. Minule meeldis üksi suusatada – kuna meie grupi tasemed ja julguse aste olid erinevad siis tundus, et teised pisut piiravad mind ning pean hakkama teisi järele ootama. Palju parem oli leppida kokku mingi kohtumisaeg nõlvakohviku terrassil, kus siis oma muljeid ja saavutusi jagada ning soe jook võtta.

Suusapuhkus on tavapärasest pakettreisist märksa erinev - sa tuled reisilt tagasi paremas vormis kui sinna lähed. Punased põsed, rõõmus olek, võimalus külastada pisikesi linnakesi ja teha sporti aitab suurepäraselt end laadida. Ma ütleks, et "all inclusive" soojamaa kuurordis saad sa ennast maha laadida, aga suuskadega mägedes end proovile pannes ja mägede ilu nautides laed ennast hoopis täis.

Reisisoovituse andis TEZ Tour (Svetlana Vertjanova, Annely Nappus)