Reisikiri Kambodžast, 24. osa: nähtamatud khmeerid Kampuchea Kromis


Reisikiri Kambodžast, 24. osa: nähtamatud khmeerid Kampuchea Kromis
Foto: Ain Parmas

Suhtekorraldajad Ain Parmas ja Kadri Talvistu kirjutavad seekordses blogipostituses alumistest khmeeridest ehk khmer krom´idest, mis Kambodža blogis kirjutades võib tähendada rahvusvahelist skandaali.

Khmer Krom tähendab tõlkes alumisi khmeere. Mitte et nad elaks keldrikorrusel, vaid mööda maakaarti allapoole minnes Mekongi jõe deltas. Neist kirjutamine Kambodža-blogis võib muidugi päädida rahvusvahelise skandaaliga, sest täna kuuluvad need alad puna-Vietnamile.

Rahvusteadlikud kambodžalased kutsuvad seda pooleteise Eesti territooriumi suurust ala Kampuchea Kromiks ehk alumiseks Kambodžaks. Paljud peavad seda maad siiani oma riigi osaks, ehkki reaalsuses pole see nii olnud juba sadu aastaid.

Aastal 1623 lubas Kambodža kuningas Chey Chettha II vietnamlastel end sisse seada ja äri alustada tollases Prey Nokori külas ning ka ümberkaudsetes provintsides. Ikka selleks, et hoida häid suhteid ambitsioonika naaberriigiga, mille printsessiga ta abielus oli - seega tuli kuningal luba anda omamoodi poolkohustuslikus korras. Nii said vietnamlased lõunaalade hõivamisel jala ukse vahele: vietnamlasi tuli juurde, nende mõjuala muudkui laienes ning Prey Nokori küla hakati kutsuma nimega Saigon. Tänaseks on sellest saanud Vietnami suurim linn Ho Chi Min, kus elab ligi 10 miljonit inimest ning tänavatel vurab igapäevaselt 6 miljonit motorollerit.

Foto: Ain Parmas
Seotud lood:

Mekongi deltas peaks elama khmeere 1,2-7 miljonit olenevalt sellest, kes üleslugemist teeb. Vietnami poliitika on olnud nende hulka iga hinna eest vähendada. Assimileerimismenüüs on olnud khmeeridele isikutunnistustes vietnami rahvuse külgepookimine, vietnami nimede pealesundimine, khmeerikeelse hariduse lõpetamine, probleemid arstiabi saamisel, kuid mitte ainult. Khmers Kampuchea-Krom Föderatsiooni andmetel on meetmed jätkunud “tõhusamatega” ehk munkade ja kohalike aktivistide vangistamise, khmeeri keele grammatikaõpikute ärakorjamise ning usulise diskrimineerimisega, kuna khmeerid praktiseerivad erinevalt vietnamlastest theravada budismi.

Tänane Kambodža valitsus on võtnud võimukama naabri suhtes pehme lähenemise, pigistades silma kinni nii kaasmaalaste aitamise kui riigis illegaalselt viibivate vietnamlaste suhtes. Isegi teated Kambodža-Vietnami piiritulpade nihutamisest lääne ehk Kambodža poole on jäetud suurema tähelepanuta. Mitte alati ei ole see aga nii olnud. Punased Khmeerid nõudsid häälekalt kunagi Khmeeri impeeriumile kuulunud alasid tagasi, käies selle kinnituseks korrapäraselt üle piiri vietnamlasi külatäite kaupa maha tapmas. See oli ka ametlikuks põhjuseks, miks Vietnam oma väed Kambodžasse viis ning punakhmeerid 1979. aastal võimult tõukas.

Loe veel

Foto: Ain Parmas


“Vietnamlased ja khmeerid elavad kenasti läbisegi,” kiidab meile Mekongi delta kanalitesse viinud teejuht. Võimalik, kuid khmeeridel on vietnamlaste suhtes siiski vastakad tunded ja ilmselt ka vastupidi. Ühelt poolt tegi Vietnami rahvaarmee tõesti 1979. aastal lõpu Khmer Rouge'i õudusele, kuid inimestel ei ole väga sooje tundeid ka selle 10 aasta suhtes, mil vietnami kommunistid riiki enda paikapandud valitsuse kaudu juhtisid. Samuti olid vietkongid need, kes treenisid Pol Poti ja tema jüngreid oma sissilaagrites ning aitasid Punastel Khmeeridel 1975. aastal vallutada esimesed piirkonnad Kambodžast. Vietnami sõja ajal kasutasid põhja-vietnamlased neutraalsena deklareerinud Kambodža territooriumi oma baaslaagrite peitmiseks ja Lõuna-Vietnami partisanide varustamiseks. See viis USA presidendi salajase korralduseni alustada Vietnami sõja raames teise riigi - Kambodža - vaippommitamist.

Täna on kambodžalastel elamisjärjelt palju rikkamate vietnamlaste suhtes okas hinges, mis kohati on väljendunud ogarustes ja seda isegi väga hiljuti. Näiteks metanooliks osutunud riisiviina või halvaksläinud toidu osas on enamasti teada süüdlased: vietnamlased. Kuna riigis on märkimisväärne vietnami vähemus juba Angkori impeeriumi aegadest, siis on kohe olnud võtta ka sihtmärk, kellele veriselt ja sageli fataalselt kätte maksta. Veel aastal 1998 nägi USA ajakirjanik Karen J. Coates Kambodža pealinna Phnom Penhi ühes haigla põrandal hingevaakuvat vietnami meest, kellele tekitatud kehavigastusi raviti vastumeelset alles viimases järgus ja moe pärast. Seni tegelesid tohtrid ja õed khmeeri patsientidega, kes kaebasid väidetavalt vietnamlaste poolt mürgitatud vee joomise üle - tegelikult polnud neil peale psühhosomaatiliste sümptomite häda midagi.

Ka täna keelduvad Kambodža võimud paljudele riigis elavatele vietnami inimestele väljastamast ID-kaarte, mistõttu viimased ei saa hääletada valimistel, kasutada arstiabi ega muid väheseid kodanikuõigusi. Rääkimata siis Punaste Khmeeride eelse valitsusjuhi kindral Lon Noli "protestist" Kambodža territooriumi kasutamise vastu Vietnami sõjas, mis seisnes ühes Mekongi-äärses vietnami vähemuse külas kõigi meeste hukkamises ning laipade laskmises allavoolu. Teadagi, millise riigi territooriumile, kus Mekong merre suubub.

Foto: Ain Parmas


Igal juhul on tänane Vietnami lõunaosa täis pikitud sadu khmeeri stiilis theravada budistlikke templeid, mida on mitmetes provintsides märksa enam kui vietnamlaste enda mahayana budismi pühamuid või hiinlaste templeid. Kui on soov näha sadu aastaid püsinud khmeeri stiilis templeid, siis selleks parim koht ongi Lõuna-Vietnam. Ameeriklased vältisid sihiteadlikult siinsete usuliste pühamute pommitamist sellal, kui Kambodža enda territooriumil tehti pommide tihekülvi või said templid kahjustada aastakümneid väldanud kodu- ja muudes sõdades.

Foto: Ain Parmas


Üks oluline erinevus pagoodidel siiski emamaa templitega on. Kui Kambodžas ei pea mungad ise toidupoolise kasvatamisega tegelema ning saavad pühenduda eeskätt õpingutele ja hingeasjadele, siis Vietnamis käib mungaelu juurde ka füüsiline töö. Sest mittetöötav munk on siinsete võimude jaoks parasiit ning nii on paljudel siinsetel kloostritel ka omad põllud harida.

Nii mitmeski piirkonnas peaks kuuldavasti olema khmeere neljandik või rohkem, kuid katsed khmeeri keelt siinmail rääkida luhtuvad sajaprotsendiliselt. Linnaturul või jõesaarel ei tekita meie vähesed khmeerikeelsed laused mingit äratundmist ning isegi sõna “khmeer” ei helista neile kellukest. Ka khmeeri vähemusele pühendatud muuseumis ei saa piletimüüjapreili aru küsimusest, kas ta ka ise on khmeer. Võibolla on asi meie häälduses, kuid tundub, et Lõuna-Vietnamis khmeeri keelt kõnelda on umbes sama nagu proovida Petserimaal praegu eesti keelega hakkama saada.

Enne, kui võimas Mekong oma veed merre viib, jaguneb ta õige mitmeks jõeks. Näiteks Cổ Chiêni jõgi on lai nagu Tallinna laht ja sisaldab endas enam kui kümne kilomeetri pikkuseid saari, kus käib vilgas elutegevus.

Foto: Ain Parmas


Samas hõlmab delta tuhandeid ja tuhandeid kanaleid, millest mõni on õige kitsas. Paat on siin praegugi transpordivahend number üks, sest igale poole ei ulatu teedevõrk ka täna.

Foto: Ain Parmas


Loomulikult pole kõikjal veel ka korralikke sildu ning siin on päästerõngaks ahvisilla-nimeline rajatis. Sisuliselt on see käsipuudega bambusritv, mis kuni 10 meetri laiusest kanalist üle kaardub. Kohalikud suudavad neid ületada ka jalgrataste ning raskete pakkidega, et ääremaadel ühest külast teise pääseda. Ahvisild on siiski kaduv liik, kuna võimud on võtnud nõuks asendada kõik sellised rajatised korralike plankudest või betoonist sildadega.

Foto: Ain Parmas


Kui teed on juba vee peal, siis ega ka turgu pole mõtet kuivale maale teha. Põhjus on tegelikult selles, et vanasti lihtsalt polnud teid, mida mööda eri kantides elavad inimesed turule oleks saanud minna. Teiseks on jõetee ka ohutum, sest pakub kaitset džunglis varitsevate tiigrite, madude ja teiste ebasõbralike elukate eest. Cai Rang on suurim ujuvturg Mekongi deltas. Originaalis algas turupäev kell 2 öösel ning kella 7 paiku hommikul oli kõik läbi, sest inimesed pidid riisipõldudele või puuviljaaedadesse tööle minema. Praegu on see lahti siiski ööpäev läbi, kuna turul tegutsevad elukutselised kaubitsejad, kes sealsamas paatides ka elavad.

Foto: Ain Parmas


Miks on ridva otsa kinnitatud kapsas ja teised juurviljad? Tegemist on omamoodi reklaamtahvliga, mis näitab konkreetses turupaadis saadaolevat kaubavalikut. Reklaamimaksu vist ridva pealt ei koguta.

Foto: Ain Parmas


Kaubitsemine käib õige lihtsalt: ostleja sõidab oma jõesuksuga müüja paadile poordi, kinnitab otsad ja alustab transaktsioone. Jõepaate juhivad traditsiooniliselt naised, sest meestel pole paraku mahti jõeselveris šoppamas käia – nemad on samal ajal põllul tööl.

Foto: Kadri Talvistu


Või vähemalt peaksid olema tööl. Siinses kanaliäärses külas võtavad aga härrad ennelõunast riisiviina, sest naised on ju turul jalust ära. Loomulikult kutsutakse ka möödakäijat väikest reispassi tegema. Peaaegu igas suvalises külas siinkandis on majad kivist ja kenasti värvitud sellal, kui teispool piiri Kambodžas elatakse samalaadsetes kohtades plekktahvlitest kokkuklopsitud või rohust punutud hurtsikutes. Jõukuse põhjus on loomulikult seesama jõgi.

Foto: Ain Parmas


Mekongi delta pakub siinsele alale suurepärase loodusliku niisutussüsteemi, mis kombineerituna kuuma kliimaga tähendab 2-3 riisisaaki aastas. Pole ime, et khmeerid selle lopsaka ja viljaka maatüki peale hammast ihuvad, sest Mekongi deltat kutsutakse kogu Vietnami riisikorviks. Lisaks riisile ja juurviljale on siin ka kuulsad puuviljaaiad, kus kasvatatakse praktiliselt kogu troopilist sortimenti alates pildilolevatest draakoniviljadest kuni rõvehapude kividega marjadeni, mida siinsed inimesed millegipärast kohalikuks maasikaks kutsuvad.

Kuid lisaks inimestele on siin veel ühed olendid, kes neid puuvilju iseäranis kõrgelt hindavad, kuid alustame kaugemalt. Soc Trangi linnas Mekongi deltas on kümneid kauneid khmeeri templeid ning ühte neist – Doi Pagodat – kutsutakse ka Bat Pagodaks. Selle leidmine oma rolleriga seigeldes, kuid ilma linna kaarti omamata on muidugi ooper omaette. Tõhusamaks kui inglise keel või vietnamikeelsed paberile kirjutatud nimed osutub jällegi rahvastevahelise suhtlemise kehakeel. Antud juhul tuleb esiteks pea kohale moodustada kätega midagi viilkatuse taolist nagu tuntud lastelaulus “Põdral maja metsa sees”. Seejärel aga vehkida külgedel kätega nagu oleks soov lendu tõusta. Umbes 40 minutit taoliste žestide tegemist rolleri seljas ning linnast 4 kilomeetri kaugusel asuv tempel on ilma ühegi suunaviidata leitud nagu naksti.

Foto: Ain Parmas


Kätega tiibade imiteerimine on vajalik seetõttu, et templi territooriumil kõrgete puude otsas on sisse seadnud tuhanded puuviljanahkhiired ehk teise nimega lendrebased. Kardetavasti on just neist saanud alguse vampiirilegendid, sest loomade tiivaulatus võib küünida kuni 1,5 meetrini ja kaal 1,5 kiloni. Siiski ei ime nad neitsite ja ülejäänud noorte tüdrukute verd, vaid toituvad täiesti tervislikult üksnes väga värsketest puuviljadest.

Lendrebasteks kutsutakse neid nahkhiiri seepärast, et neil on rebase moodi koonuga näod. Päeval lasevad nad mõnusasti und templi territooriumil hiiglaslike puude latvades pea alaspidi rippudes.

Piisab vaid päikesel hakata loojuma, kui kogu see kari nagu üks mees puude ladvust lendu tõuseb ning talumeeste puuviljaaedade poole siirdub õhtueinet võtma. Loomulikult ei ole talumehed sellise hävitustöö üle õnnelikud, vaid püüavad nahkhiiri võrkude ja lõksudega. Kinnipüütud vaeste loomade tee viib otsejoones potti, sest kohalikud peavad nahkhiireliha delikatessiks. Lendrebased naasevad aga alati templi territooriumile päevaund magama, sest teavad, et on siin kaitstud – mungad ei luba templimüüride vahel kellelgi neid puutuda.

Loe veel

Samas on nende puuviljanahkhiirte käitumises palju müstikat. Paljude siinsete kloostrite aedades on põlispuud, kuid lendrebased elavad üksnes selle konkreetse templi territooriumil. Kloostri enda valdustes on samuti mango-, duriani- ja teiste viljade puud, kuid neid nahkhiired kunagi ei puutu. Õige hunt ju kodu lähedalt ei murra ega oma aiast mangomahla ei ime. Ja enne igaõhtust väljalendu teeb kogu see kari mõned tiirud ümber peamise pagoodi, justkui paludes Buddha õnnistust eelseisvaks jahiretkeks.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare